Tänase salmiga jõuame Pauluse kõige laiema käsitluseni Kristuse teisest tulekust. Õigete ülestõusmise üksikasjade poolest on see Uues Testamendis kõige täielikum, väga lähedal sellele on 1. Kiri korintlastele 15:51−55.
Apostel alustab oma arutlust väitega lootuse kohta. Oleme juba näinud, et Paulus pidas Kristuse teist tulekut õndsaks lootuseks (Tt 2:13). Kuid siin, Esimeses kirjas tessalooniklastele, avardab ta seda lootust ja selgitab mõningaid kaastähendusi.
Tessaloonika hiljuti pöördunud usklikud vajasid seda lootust. Mõne surm nende hulgast oli neid üllatanud. Kahtlemata olid nad arvanud, et kõik usklikud elavad Kristuse tagasitulekuni.
Kuid mõned surid ja Tessaloonika koguduse liikmetel oli kurb ülesanne nad matta. Mis neist siis saab?
See probleem vaevab inimesi igas põlvkonnas. Keegi meist ei pääse ju surmast. Mida tähendab siis surm või isegi elu, mis on määratud nii tarbetult lõppema? See küsimus on olnud väljakutseks filosoofidele, teoloogidele ja tavalistele inimestele läbi aegade. Pauluse vastus on kõigist vastustest kõige küllaldasem.
Ta kirjutab, et ei taha jätta neid teadmatusse nende suhtes, kes on surmaunes. Apostel ei soovinud, et armastatud inimeste surm kõigutaks nende usku, kellele ta kirjutas. Ta ei soovinud, et nad oleksid inimesed, kellel ei ole lootust.
„Ei ole lootust“ on sõnad, mis juhatavad sisse apostli arutluse õigete ülestõusmise teemal, millega ta hakkab tegelema 1. Kirjas tessalooniklastele 4:14.
Ent enne tema esituse juurde asumist uurime Pauluse arusaama kristlusest kui lootuse religioonist. Kirjas roomlastele viitab ta Jumalale kui lootuse Jumalale (Rm 15:13) ning täheldab, et kristlastena „kiitleme oma lootusest Jumalalt saadavale kirkusele“ (Rm 5:2).
Pean ära märkima, et Piiblis ei ole lootus mitte soovmõtlemine, vaid teadmine, et midagi toimub. Ja kindlustunne selles, et mida Jumal teeb tulevikus, tugineb sellele, mida Ta on teinud minevikus. Seepärast kirjutab Paulus: „Mis iganes enne on kirjutatud, see on kirjutatud meile õpetuseks, et meil kannatlikkuse ja Pühakirja julgustuse kaudu oleks lootust.“ (Rm 15:4)
In English