Oli vaikne öine tund,
Ent mul jälle polnud und.
Mõtted jooksid siia-sinna
ega teadnud, kuhu minna.
Meenus armas lapsepõlv,
mis kui puhas taevavõlv
ja kust valged pilvepaadid
ridamisi üle sõudsid.
Koduõuel mängides
polnud kartust südames,
sest siis juhtis laste samme
hea ja armas emakene.
Nüüd on hoopis teisiti,
kartus hinges sageli –
äkki teen ma vale sammu.
Emakene mullas ammu.
Kuid siis särav täheke
paistis minu aknasse.
See mind aitas meenutada,
et mu Juht on Taeva Isa.
Tõesti – hea on elada,
kui meid keegi juhatab
käima õiget elurada.
Hea on Juhti usaldada.
Pimedatel öödel on nii armas näha taevatähti, sest need toovad hinge rahu ja lootuse. Tähed näitavad teed laevadele sadamasse. Samuti on Piibli tõotused teejuhiks meile taevakodusse.
Tänu Jumalale tähtede ja tõotuste eest!
Evi Lõhmus
In English