Issand saadab meile hoiatusi, nõuandeid ja noomitusi, et meil oleks võimalus oma eksimusi parandada enne, kui neist saab meie teine olemus. Aga kui me ei lase end parandada, siis Jumal ei sekku, et meie enda teguviisi kalduvustele vastu tegutseda. Ta ei tee imet, et külvatud seeme ei võrsuks ega kannaks vilja. Inimene, kes ilmutab jumaliku tõe suhtes uskmatut jultumust või tuima ükskõiksust, lõikab vaid seda, mida ta ise on külvanud. Niisugune on olnud paljude kogemus. Nad kuulavad stoilise ükskõiksusega tõdesid, mis kunagi nende enda hinge liigutasid. Nad külvasid hooletussejätmist, ükskõiksust ja vastuseisu tõele ning selline on ka saak, mida nad lõikavad.
Jää külmus, raua kõvadus, kivi läbitungimatu, mõjutamatu olemus − kõik need on osaks paljude nende iseloomust, kes nimetavad end kristlaseks. Nii tegi Issand kõvaks ka vaarao südame. Jumal kõneles Egiptuse kuningaga Moosese suu kaudu ning andis talle kõige hämmastavamad tõendid oma jumalikust väest, kuid valitseja keeldus kangekaelselt valgusest, mis oleks ta meeleparandusele toonud. Jumal ei saatnud üleloomulikku väge mässumeelse kuninga südant kõvaks tegema, aga kui vaarao tõele vastu pani, võeti Püha Vaim ära ning ta jäeti pimedusse ja uskmatusse, mille ta ise oli valinud.
Vaimu mõju pidevalt tagasi lükates lõikavad inimesed end Jumalast ära. Tal ei ole varuks võimsamat mõjujõudu nende mõistuse valgustamiseks Ükski Tema tahte ilmutus ei suuda nende uskmatuses nendeni jõuda.
Ma soovin, et igaüks, kes nimetab end Kristuse järelkäijaks, mõistaks seda teemat. Me kõik külvame kas lihasse või Vaimu ning lõikame saaki seemnest, mida külvame. Oma tegevuste ja tööde valimisel peaksime püüdlema ainult selle poole, mis täiuslik. Tühisel, ilmalikul ja labasel ei tohi olla võimu meie kiindumusi või tahet kontrollida. − The Review and Herald, 20. juuni 1882.
In English