Ja mida tegid jüngrid sel ajal, kui Jeesus hingepiinas heitles? Magasid! Nad olid olnud Tema lähedasimad järelkäijad kolm aastat ja tundub, et neil polnud ikka veel õrna aimugi, mis toimub või mida nende Issand kogeb.
Ometi oli Jeesus valinud Peetruse ja vennad Sebedeuse pojad sel saatuslikul õhtul enda kaaslasteks, sest Ta vajas neid hädasti. Sarnaselt teiste inimestega ihkas Jeesus pingelisel ajal inimeste seltskonda ja tuge. Aga ainus, mida nad Tema heitluse ajal tegid, oli magamine. Jeesus oli tegelikult üksinda.
Alles äsja olid needsamad jüngrid kinnitanud, et nad on valmis Tema eest surema. Nüüd suutsid nad vaid magada.
Nad olid jätnud oma Issanda hätta ajal, mil Ta neid kõige enam vajas. Kuid siiski mõistis Ta neid. Viimase mõne päeva pinged ja ärevus olid kurnanud nende jõu ja vastupidavuse. Nad olid tõesti väsinud. Ja siinkohal näeme Jeesuse heasoovlikkust. Isegi oma elu suurimas kriisis mõistis Ta, et nad olid südames siirad, kuigi alistusid liiga kergelt keha nõudmistele ja kiusatustele.
Jeesus andis neile andeks. Aga missugusest õnnistusest jäid nad ilma! Neil oli vaja jõudu, mis oleks palve kaudu tulnud. Ometi suutsid nad vaid magada.
Kuid see magamine ei peatanud ajaloo rattaid. Nad olid maha maganud viimase võimaluse toetada oma Issandat Tema maises eksistentsis. Palvetav Jeesus liikus edasi risti poole. Ja mittepalvetavad, magavad jüngrid tõttasid tulevikule vastu ettevalmistamatult. Peagi hülgavad Ta kõik ja Peetrus salgab Ta ära. Kõik olid oma võimaluste aja maha maganud.
Ka tänapäeval on meie hulgas magavaid jüngreid. Meie vaim on valmis, kuid liha liiga sageli nõrk. Ent nüüd, praegusel rahuajal on võimalus saada tugevaks eesootava kriisi tarvis. Täna on paras aeg ärkamiseks!