Ja tuli torm. Oluline punkt, mida selles salmis tähele panna, on, et tormid tulevad nii headele kui ka kurjadele, nii nendele, kes on ehitanud kaljule, kui ka nendele, kes on ehitanud liivale. Kaljule ehitamine ei aita elutorme vältida, kuid see aitab meil tormides edukalt vastu pidada.
Aga millised on elutormid? Mõned arvavad, et torm, mis eraldab need, kes ehitavad kaljule, nendest, kes ehitavad liivale, on ainult lõpukohus. Mulle tundub, et see tõlgendus on liiga piirav. Kuigi tormi metafooril on kindlasti peamine rõhk kohtumõistmisel, peame nägema, et see hõlmab ka neid igapäevaseid murekohti, mis tabavad meid igast küljest. Seega aitab kaljule toetumine meid mitte ainult aegade lõpus, vaid ka igapäevaste raskustega toimetulekul.
Selles mõttes oleks imeline, kui pärast ristimist ei juhtuks inimestega midagi muud kui ainult head. Järsku ei oleks neil enam haigusi, tornaadod läheksid alati nende kodust mööda, nende autol ei läheks kunagi kumm tühjaks, nende kapid ei oleks kunagi tühjad, nende kaev ei jääks kunagi kuivaks ja kahjurid ei hävitaks kunagi nende saaki. See oleks tõesti hiilgav.
Aga sellel oleks ka mitte nii head kõrvalsaadused. Kõige tõsisem oleks see, et rahvahulgad voolaksid kirikusse, aga mitte veendumusest enda patususes ja vajadusest andeksandmise järele, vaid selleks, et pääseda siledate rehvide, koide, rooste, kurguvalu ja paljude muude probleemide eest.
Jumal oma tarkuses mõistis, et see ei tule kogudusele kasuks. Niisiis laseb Ta elu hädad langeda oma valitute peale, nagu päikest tõusta ja vihma sadada ülekohtuste peale. See annab kristlastele võimaluse näidata, et nende usk tõepoolest toetab neid läbi kõigi kriiside ja et nad on kindlalt kalju külge ankurdatud.
In English