Mõtted tänaseks
Aabraham ei olnud üksi, kui ta lahkus Uurist, et rännata paika, mille Jumal pidi talle veel ilmutama. Aabrahmi isa Terah oli üks neist, kes lahkusid koos temaga seiklusele tundmatusse. Ka Lott ja tema pere ühinesid nendega. Piibli jutustus räägib, et lõpuks asus Lott elama Soodoma lähedale koos kõigi selle kohutavate tagajärgedega. Kuid Terah ei jäänud grupiga kogu tee kaasa, vaid peatus mingil põhjusel poolel teel Kaananisse. Ta jäi Haaranisse, kus ta ka suri. Me ei tea, miks ta ei tahtnud edasi minna. See on üsna üllatav, arvestades seda, et varem oli teda kirjeldatud kui retke eestvedajat (1. Moosese 11:31).
Niisiis, Terah alustas teekonda Kaananisse, kuid jäi Haaranis pidama. Kas reis oli tema jaoks liiga väsitav? Kas ta hakkas kahtlema selle ühise kolimise eesmärgis? Või paistis Haaran nii atraktiivsena, et ta eelistas end seal sisse seada? Kõik need on võimalused.
Terah ei olnud ainus inimene, kes ei tahtnud minna edasi sel teel vastu saatusele, mis Jumalal oli tema jaoks varuks. Me näeme kogu aeg, kuidas ka tänapäeval alustavad inimesed oma palverännakut koos Jumalaga, kuid siis tundub, et nad kaotavad jõu edasi minna ning otsustavad pigem teel peatuda. Võib-olla on teekond liiga ränk. Võib-olla on nad kaotanud oma esialgse vaimustuse ning neil pole julgust ega püsivust jätkata ning seepärast seavad end „Haaranis“ sisse. Kui see juhtub, on see tragöödia. Hoolitsegem selle eest, et me ei annaks alla poolel teel oma teekonnal Jumala antud saatuse poole.
Minu palve
Aabrahami Jumal, aita mul kindlaks jääda ja jõuda sihtkohta, mis on Sinul minu jaoks plaanis!
In English