Kas oled araks tehtud ja väsinud? V

Avaldatud 19.11.2011, rubriik Päeva sõna

Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!” (2 Ms 20:8)

Võiks veel mõtiskleda hingamispäeva stressi üle. Enamasti tuleneb see sellest, et üritame kogu vaimuliku „koormuse” koondada hingamispäevale. Käsk aga tuletab meelde, et me kõigil kuuel päeval mõtleksime hingamispäeva peale (2Ms 20:9). Võib-olla on mõnikord ühele inimesele palju ameteid koondunud. Inimvõimetel on siiski piirid. Tulemas on koguduse ametnike valimised. Mõelgem targasti, et keegi ei saaks üle koormatud! Minuga hakkas juhtuma imelisi asju, kui ma eelmisel aastal koguduse aktiivsest tööst tagasi tõmbusin. Tundsin väsimust ja ammendatust, mida tihti valesti mõisteti. Täna olen Jumalale tänulik, et Ta andis julguse tagasi tõmbuda. Hakkasin kogema taas seda, mille olin suures kiiruses ja tegemiste tuhinas kaotanud. Metsade vaikuses oli kosutav hommikul paljad varbad hommikukastesse vajutada, seista näoga tõusva päikese poole, tõmmata kopsud täis värskendavat karget õhku ja… lihtsalt olla. Olla tänulik lihtsate asjade üle, mis justnagu iseenesest mõistetavalt on kogu aeg meie ümber olemas. Igapäeva rutiin ja kõigega rahulolu röövib meilt Jumala armu tunnetuse. Uinunud hinges puudub igasugune tahe ning vajadus elus midagi muuta, kuhugi jõuda. Puudub liikumine. Ning lõpuks see suretab. Kus pole dünaamikat, seal pole ka elu. Ka rutiin Jumala teenimises suretab. Seda võiks võrrelda suure paneelmaja püstakuga. Kui oled juba kolmes ülestikku asetsevas tüüpkorteris käinud, siis neljandas võid liikuda kinnisilmi – nii standardne on tubade asetus, suurus, mööbelgi selles. Elu tiksub kõigil ja igal pool ühetaoliselt. Kui puudub julgus lammutada mõned ebaolulised vaheseinad, tuua sisse julgeid värvitoone – siis mingil hetkel tunned põgenemissoovi. Kui me ise enam pole suutelised taipama aega maha võtta või muutma asju, mida saaksime, võiksime või suisa peaksime, ka koguduses, võtab Jumal ise meie jaoks aja maha. Ta laseb tulla olukordadel või koguni õnnetustel, et taipaksime – oleme jälle kursist kõrvale kaldunud.

Tihti kardetakse vaikust, enese sees ja ümber. Ehk ei osata või ei taheta endale tunnistada, et sellise pideva taustmüra vajaduse taga on tegelikult hirm. Hirm kuulda seda, mida Jumalal öelda on.

Saatana töö on kõige hea rikkumine, valesti kasutamine või äärmusesse viimine. Ta muudab alandlikkuse lömitamiseks, kasinuse askeetluseks, füüsilise läheduse pornoks, naudingu himuruseks, teenimisvaimu orjuseks, hea muusika destruktiivseks müraks jne. Alates esimese ohvri toomisest Eedeni väravas on ta õige teenimisvormi kõrvale asetanud valega segatud tõe altarid. Peame hoolega valvama, millisele altarile oma ohvrid toome. Valgustagu Püha Vaim meie elu, et meie alalise ohvri suits võiks tõusta healõhnalisena Jumala aujärjeni.

Aili Valb
Jaga Facebookis