Majandusteooria rakendusi kristlikus elus

Ülikoolis majandust õppides tutvusin paljude erinevate ainetega. Mõned nendest olid huvitavamad, teised vähem, mõned aga lausa üliõpilaste seas kardetud, sest nõudsid väga tõsist süvenemist ja ajude proovile panemist. Üks kõige kardetumaid kohustuslikke aineid oli majandusteooria. Mitmedki läbisid selle valdkonna eksami alles teisel katsel ning selle õpikutest olid saanud otsitud bestsellerid. Samas oli see aine, mis pakkus palju huvitavaid teadmisi ja mõttekäike. Peab ütlema, et majandusteooriat uurides võib leida ratsionaalsed põhjendused paljudele isekatele soovidele, aga tuua ka huvitavaid paralleele kristliku eluga.

Üks esimesi asju, mille me endale selgeks saime, oli turul valitsev nähtamatu käsi. 19. sajandi majandusteadlased avastasid, et mingil kummalisel kombel valitseb kaubaturul tasakaal – sarnane kaup läheb sarnase hinnaga ja see ei sõltu sellest, kui palju pingutusi on üks või teine ettevõtja teinud oma kauba tootmiseks. Vaatlused andsid järgmise järelduse – pakutava kauba hinna ja koguse määravad ära selle nõudlus ja pakkumine turul. Kui tuua see reegel vaimulikku maailma, siis võiksime öelda, et kristlased on religioonituru pakkujad ning pakutavaks kaubaks on Jeesus Kristus ja pääste Temas. Mõnes mõttes on see moestläinud kaup, sest inimesed eelistavad elada asjademaailmas, kus kõik on käegakatsutav. Pääste seda ei ole, veelgi enam, see tundub kallis, sest selleks peab väga paljust loobuma – vabast ajast, materiaalsetest ressurssidest, selle ilma hüvedest. Turutasakaalu seadus ütleb, et kauba suures koguses müümiseks peab see olema odav. Ajalugu on näidanud, et kristlus on olnud alati pigem vaese inimese religioon; nende jaoks, kel pole palju asju, millest loobuda, on kristlus odav. Peame nuputama, kuidas näidata ka kõigile teistele, et usk Jumalasse ei tähenda loobumist headest asjadest, vaid vastupidi – millegi väga erilise juurdesaamist. Meil on rõõm, mis on püsiv ja ei sõltu oludest, ning varandus, mis on suurem kui selle maailma rahahunnikud; tähtis on seda vaid õigesti esitada.

Majandusteoorias mängivad üsna tähtsat rolli ka ootused. Nii optimism kui ka pessimism tuleviku suhtes mõjutab inimeste käitumist tublisti. Tulevase suurema sissetuleku ootus mõjutab inimesi juba praegu suurelt tarbima – võib-olla hetkel üle jõu, sest tulevased summad kompenseerivad selle.

Ka siin võib tuua paralleele kristliku eluga. Meil on suured ootused oma tuleviku suhtes. Ja kõige parem selle juures on see, et need täituvad kindlalt, sest pole võimalik end Jumala riigi arvelt lõhki laenata. Mis takistab siis meil tulevasi hüvesid praegu tarbimast? Mis takistab meil armastamast oma ligimest nagu iseennast ja Jumalat üle kõige ning selle tulemusel näitamast kõigile, et oleme oma ellu ostnud valgust, kirkust ja sära? Mis takistab meil pühitseda Jumalale hingamispäeva ja olla osaduses kaasusklikega, nagu me saame seda teha kord Jumala riigis? Kas meie elu näitab, missugused on meie ootused tuleviku suhtes?

Toomas Lukk