Nutulaulude raamat on sõnakuulmatu rahva järelarutelu. Kui Jeremija hoiatas Jumala rahvast, et tulemas on kindel hävitus, siis viitasid tema mahategijad templile kui tõendile, et midagi ei saa juhtuda. Jeremija hoiatas: „Ärge lootke valesõnade peale: See on Issanda tempel, Issanda tempel, Issanda tempel!““ (Jeremija 7:4)
Religiooni välised tundemärgid on tühised, kui need ei sümboliseeri tõelist päästvat suhet Jumalaga. Jumal teeb selle mõtte täiesti selgeks: „Kas tahate varastada, tappa, abielu rikkuda, valet vanduda ja suitsutada Baalile ning käia teiste jumalate järel, keda te ei tunne, ja siis tulla ning seista minu ees selles kojas, millele on pandud minu nimi?“ (salmid 9, 10)
Kui rahva süda pöördus Jumalast ära, siis ei olnud templit vaja, ja nii lubas Jumal Nebukadnetsaril võtta endale templi riistad ja viia need koos rahvaga Babülooniasse. Tegelikult viidi nad tagasi oma esivanemate koju Kaldeasse, maale, kust Aabraham oli lahkunud. Ning vangiviimisega koos kannatas ka prohvetlik and nende hulgas: „Prohvetidki ei saa seal Issandalt nägemust.“ (Muidugi oli pärast pagendusse viimist veel prohvetlikke hääli, nagu näiteks Taaniel ja Hesekiel – kanoonilised prohvetid, kelle teosed on Pühakirjas. Kuid igapäevase prohvetianni funktsioon oli lõppenud.)
Kooskõla Jumala tahtega ja prohvetlik and on seotud ka Jumala lõpuaja rahvaga: nad „hoiavad tallel Jumala käske ning [neil] on Jeesuse tunnistus“. (lmutuse 12:17) Nemad on „need, kes järgivad Talle, kuhu ta iganes läheb“. (Ilmutuse 14:4) Neil on innukas huvi Jumala vastu ja nad avastavad, et ka Jumal on neist innukalt huvitatud – Ta tagab jätkuva juhtimise ja aitab püsida teel kuningriiki, sest nad peavad Tema nõuandeid kalliks.
Prohvetlik and näitab armastuse Jumalat; Jumalat, kes ei sunni inimesi vastu nende tahet oma riiki. Ta soovib valada meid üle kõigi taeva ressurssidega, kui saab selgeks, et tahame seista Siioni mäel koos Jumala Tallega ja ühel päeval kummardada Kuningat taeva enda templis.
In English