Issand soovib teha meiega sama, mida tavalised inimesed teevad lambiga. Või nagu on öelnud üks autor: „Ta ei süüta meid põlema, ei tee meid oma jüngriks, ei kaunista meid ega ütle kahel korral, et me midagi oleme, ja siis ei torka meid korvi alla.“
Valguse ülesanne on olla nähtav. Nagu üks lastelaul ütleb „Sära, sära, väike kristlane!“
Kristlus on kavandatud olema nähtav. Pole olemas salajast jüngriseisust. Salajasus kas hävitab jüngerluse või hävitab jüngerlus salajasuse.
Tõeline kristlus on nähtav igaühele. See on nähtav mitte ainult koguduses. Kristlasest, kelle mõju lõpeb kirikuuksel või usklike kogukonna ääre peal, pole palju kasu.
Kristluse nähtavus peab ilmnema igapäevaelu kõigis tegevustes. See on nähtav selles, kuidas ma tellin restoranis toitu, kuidas kohtlen oma perekonnaliikmeid, kuidas ma suhtlen oma kolleegidega, mil moel ma kasutan oma keelt, kuidas ma mängin või juhin autot – kõiges, mida ma teen (või ei tee).
Kristlane olemine ei tunne puhkepäevi ega puhkepaiku, see on kõikide jaoks nähtav eluviis. Ja vaata, seda nad teevad. Mind nähakse kas silmakirjatseja (sõna otseses mõttes näitleja) või Jeesuse järgijana.
Mõned inimesed muutuvad veidi närviliseks, mõeldes oma kohustusele olla maailma valgus. Nad muretsevad, kus ja millal nad peaksid olema valguseks, kus ja millal nad saavad tunnistada.
Jeesuse vastus on, et ära muretse selle pärast. Lihtsalt ole valguseks igal ajal ja igal pool, kus sa ka ei viibiks. Lihtsalt ela Jeesuse õndsakskiitmiste elu ning inimesed näevad valgust.
Misjoniprogrammi edu ei sõltu meist. Meie ülesanne on lasta Jumalal endast läbi paista.
In English