NELJATEISTKÜMNES SAMMAS - JEESUS, MEIE IGAVENE KUNINGAS

Innukad rahvahulgad täitsid tänavaid. Õhk oli põnevusest lausa umbne. Mitmeid päevi oli kogu linn valmistunud Malai sultani külaskäiguks. Äkki jäi kogu rahvahulk vait, kuskilt kostis sõnum: “Sultan tuleb.” Kuninglik rongkäik lähenes ja kogu rahvahulk hõiskas rõõmust. Pisarad voolasid ühe ema silmist, kes hoidis oma kätel väikest last. Kortsus näoga vana mees peitis oma tumeda näo taskurätikusse. Ekstaatiline vaimustus vallutas kogu rahva, kui sultan neile lähenes.

Kui ma seal seisin, olles kogu toimuva tunnistajaks, mõtlesin vaikselt endamisi: Palju suurem riigipea on tulemas. Mitte mingi maise riigi juht, vaid Kuningate Kuningas. Iga ennustus Ilmutuseraamatu prohvetikuulutuses viib välja kõige suurema ja aulisema lõpuni – Kristuse tulekuni taevast pärast Tema kroonimist universumi kuningaks. “Temal oli tema kuue ja puusa peale kirjutatud nimi KUNINGATE KUNINGAS JA ISANDATE ISSAND.”

Kuninganna Victoria kuulis kord Dean Farrari jutlust võimsast tseremooniast Jeesuse tagasitulekul. Sügavalt liigutatuna ütles kuninganna: “Dean, ma tahaksin elada Issanda tagasitulekuni!”

“Kas ma võiksin tunda huvi, miks?” küsis Dean vaikselt vastu.

“Oo, sest ma tahaksin asetada oma krooni Tema jalge ette.”

Jeesuse, Kuningate Kuninga tuleku kohta taevast maa peale on Johannes kirjutanud nii: “Ma kuulsin otsekui suure rahvahulga häälekõma ning otsekui suurvee kohinat ning otsekui võimast piksemürinat hüüdmas: “Halleluuja (ülistage Jumalat)! Sest Issand, meie Jumal, Kõigeväeline, on hakanud valitsema kuningana!Rõõmustagem ja hõisakem ja andkem talle au!”” (Ilm 19:6-7). Juubeldav ülistus levib kulutulena üle kogu universumi, kui Jeesus naaseb kuningana maa peale.

Kas ka sina kavatsed asetada oma krooni Tema jalge ette?

Daniel R. Guild