Kas oled araks tehtud ja väsinud? IV

Kogudus peab seisma Kristuse kui Peigmehe saabumisel ilma ühegi vea ja kortsuta, ehitud ja valmistatud kui pruut. Piibel räägib kümnest neitsist, kes pruuti pulmakotta saatma pidid. Südaööks olid nad kõik väsinud ootamast ja jäid magama. Ka targad! Meiegi ootame ja väsime. Kuid me ei pea olema lootuseta nagu rumalad neitsid. Peame julgema lubada oma uhkusel põrmu kukkuda ja tunnistama, et oleme tegelikult alasti ja vaesed (Ilm 3:17), ilma vajaliku pulmariideta. Argus (nagu igasugune patt) kogub jõudu uhkusest ja uhkus takistab siirast ülestunnistust. Uhkus takistas Lutsiferi, samuti Juudast. Uhkus takistab täna meidki.

Vajame rohkem jutlusi Pühast Vaimust, selle tööst ja väest. Alates Kristuse taevasse minemisest elame Püha Vaimu ajastul. See eriline aeg kuulub Temale. Andkem Talle vääriline koht oma elus. Ärgem kartkem Väe avaldumist, justkui see oleks midagi võõrast (1Pt 4:12). Argus ja hirm ei luba Pühal Vaimul tegutseda, vaid seab Vaimu avaldumisele piirid, mis oleme enestele seadnud haigetsaamise kartuses. Pidagem meeles, et eelarvamused teiste suhtes tulenevad meie endi südame olukorrast, teised tunduvad ja näivad meile just sellised, kuidas me end hetkel tunneme. Tunneme siis end parajasti hästi või sandisti.

Mäletan lapsepõlvest, kuidas täiskasvanud suure pühendumusega ja hoolimata välistest segajatest, häälestasid end kindlal ajal kindlale raadiolainepikkusele, et kuulata, mida „onu” räägib, ehk siis „Ameerika häält”. Tänapäeval on Saatan seadnud Püha Vaimu häälele palju segajaid. Kui oleme kord sellele lainele saanud, tunneme selle ära niipea, kui seda taas kuuleme (1Kn 19:11). See annab meile märku kõiges, mida vajame eluks ja jumalakartuseks. Ta teeb meile elavaks kõik kuivanud lätted ning annab Sõnale väe, et see ei oleks vaid surnud kirjatäht. See saab meile nii omaseks ja lähedaseks, et kannab meid läbi ka siis, kui meid kiusatakse mõtlema, et oleme ainukesena järele jäänud (1Kn 19:10). On inimlik, et väsime ja nõrkeme, kuid Jeesus kutsub meid jooma elavat vett Eluallikast (Jh 4:10) ja maha jätma maailma katkised kaevud. Siis võime küll väliselt väsida, kuid meie lambid on täidetud värske õliga, et siseneda pulmakotta. Olgu väsimuse põhjused meie endi sees või väljastpoolt – meie ainus abi ja varjupaik on Kristuses! Patt väsitab ja lahutab Jumalast ning üksteisest. Ka kellegi teise varjuks olemine väsitab. Iseolemise rõõm Issandas aga kosutab ja annab jõudu.

Aili Valb