KRISTUSE SUHE ISAGA

Ühel päeval lugesin Calvini raamatust Institutes of the Christian Religion (Ristiusu õpetus), mida tema kirjutas Jumalast ja Kristusest ja nende omavahelisest suhtest. See reformatsiooniaegne teoloog pidas seda suhet üheks suurimaks saladuseks Piiblis ning arvas, et peaksime olema ettevaatlikud kõiges, mida selle kohta ütleme. „Sellel teemal … peaksime filosofeerima suure kainuse ja mõõdukusega; ning samuti äärmise ettevaatusega, et meie mõtted või sõnad ei ületaks Jumala Sõna piire. Sest kuidas saab Jumala lõpmatut olemust määratleda inimmõistuse kitsa suutlikkusega?“ Arvan, et meilgi on hea seda reeglit järgida.

Loomulikult räägivad Piibli sajad lõigud Kristuse suhtest oma Isaga. Vaatame mõningaid neist. Kristus kinnitas, et Ta on „elava Jumala Poeg“ (Mt. 16:16). Ta kuulutas, et teeb surnuid elavaks nii nagu Isa seda teeb (Jh. 5:21). Me peame austama Poega nõnda nagu austame Isa (salm 23). Jeesus ütles, et tunda Teda, tähendab tunda Isa (Jh. 14:7-9). Nii nagu Isal on elu iseendas, nii on see ka Jeesusel (Jh. 5:26). Uus Testament kasutab Jeesuse kohta sedasama nime, mida Vana Testament omistab Jumalale. Sõna „Yahweh“ (mida mõnikord hääldatakse Jehoova) ning tõlgituna on „Issand“, kasutatakse Psalmis 102:23 ning Kirjas heebrealastele 1:10-12 Jeesuse kohta. Nii nagu meie tänane salm ütleb – Jeesus on inimihus avalikuks saanud Jumal. „Pole mingit kahtlust, et jumalakartuse saladus on suur: Jumal on avalikuks saanud lihas.“

Jeesuse suhet Isaga mõista on oluline. Sama oluline on mõista meie suhet Jeesusega. Kui Jeesus "sai avalikuks lihas, tunnistati [Ta] õigeks vaimus, nähtav inglitele, kuulutatud paganatele, usutud maailmas ja võetud üles kirkusesse". Jeesusesse uskujatena oleme me „Jumala lapsed“ ja „Kristuse kaaspärijad“ (Rm. 8:14-17).

Kui oluline on arendada iga päev suhet meie lõpmatu Jumalaga! HMSR