Sageli oleme veendunud, et teame täpselt, mis on meile parim. Me planeerime oma igapäevaelu tund-tunnilt, aasta-aastalt. Mina olen inimene, kellele meeldib plaane teha ja kui mu elu ei kulge koostatud kava järgi, lähen närvi. Mind häirivad aeg-ajalt ka kõige väiksemad segadused. Kui näiteks ühistransport hilineb paar minutit, saan ma vihaseks, kuna mu eelnevalt koostatud päevakava läheb segamini. Kas Jumal ka vihastab või läheb närvi, kui me ei käi Tema plaanide järgi? Ei, seda Ta ei tee. Ta ootab meid kannatlikult ja püüab aidata, ükskõik millise plaani järgi me elame.
Eelmisel aastal oli mul seoses tööga väga tore kogemus. Olen hetkel arst-resident. Resident tähendab seda, et omandan eriarsti haridust. Et võimalikult palju erinevaid teadmisi omandada, pean töötama haigla erinevates osakondades. Õppeaasta alguses koostan ma aastaplaani, mille alusel erinevates osakondades töötan ja õpin. Eelmise aasta suvekuudel oli planeeritud töötamine erakorralise meditsiini osakonnas. Kuna mul puudusid eelnevad kogemused erakorralise meditsiini valdkonnas, kartsin, et ei saa tööga hakkama. Ma palvetasin sageli, et kui kuidagi võimalik oleks, jääks erakorralise meditsiini tsükkel mu elus vahele. Mida lähemale tuli suvi, seda vähem tõenäoline mu soovi täitumine tundus. Ma hakkasin palvetama, et Jumal annaks mulle tarkust erakorralise meditsiini tööga toimetulemiseks. Saabuski esimene juuni ja mina seadsin sammud haigla kiirabi sissepääsu poole.
Ma astusin haigla uksest sisse ja olin veendunud, et Jumal lasi erakorralise meditsiini osakonna haiglasse luua vaid minu kiusamiseks. Mulle ei meeldinud need inimesed, kellega pidin koos töötama. Kogu tööpäev tundus mõttetuna. Ma nurisesin Jumala vastu, et miks ma pean väärtuslikku aega sellises osakonnas raiskama. Samas palusin igal õhtul tarkust erinevate olukordade lahendamiseks. Kuna oli suvi ja puhkuste aeg, pidin tegema palju iseseisvat tööd. Langetasin pidevalt kiireid otsuseid. Ma teadsin, et nende otsuste langetamisega ma iseseisvalt hakkama ei saa. Mida raskem mul oli, seda lähedasem suhe Jumalaga tekkis. Aeg möödus ja erakorralise meditsiini töö hakkas mulle meeldima. Ma avastasin, et mul olid väga meeldivad ja abivalmis kolleegid, mulle meeldis patsientidega suhtlemine. Mõne aja möödudes avaldasin ma õhtupalves suisa tänu Jumalale kogemuste eest, mida olin tööl omandanud. Nüüd tagantjärele mõeldes võin julgelt öelda, et erakorralise meditsiini osakonnas töötades omandasin ma hulgaliselt arstitööks vajalikke teadmisi, mul olid meeldivad kolleegid ja töökeskkond. Piinlik on isegi meenutada, kuidas ma enne tööle asumist Jumala vastu nurisesin.
Ma arvasin, et ma tean, mis on mulle parim. Ma tahtsin ka Jumalat veenda, et plaane on vaja muuta. Jumal ei kuulanud mind seekord. Tema nägi olukordi, mida mina inimesena ei näinud. Usaldagem oma plaanide koostamisel Jumalat, Tema näeb meist kindlasti kaugemale. Püüdkem leppida muudatustega oma plaanides ja oodakem alandlikult, mida Jumalal meile pakkuda on. Jumal võib muuta ka meie õudusunenäod õnnistuseks ja raskused meeldivateks kogemusteks. Mõelgem tänase päevaplaani juures, milline on Jumala plaan minu jaoks.
Kadri
In English