Osavus igapäevastes oskustes on and Jumalalt. Tema annab mõlemad, nii anni kui ka tarkuse seda õigesti kasutada. Kui Ta soovis, et kogudusetelgi juures saaks töö tehtud, ütles Ta: „Vaata, ma olen nimepidi kutsunud Betsaleeli, Huuri poja Uuri poja Juuda suguharust. Ma olen tema täitnud Jumala Vaimuga, tarkuse, mõistuse ja teadmistega ning igasugu tööoskusega.“ (2. Moosese 31:2, 3) Prohvet Jesaja kaudu ütles Issand: „Kuulatage ja kuulge mu häält, pange tähele ja kuulge mu kõnet! Kas kündja kogu päeva külvi tarvis künnab, kobestab ja äestab oma põllumaad?
Eks ole nõnda: kui ta on pinna tasandanud, siis ta puistab tilli ja riputab köömneid, paneb paika nisu, hirsi ja odra ning äärele okasnisu? Nõnda on temale juhatatud õige viis, tema Jumal õpetab teda. Tilli ju ei peksta pahmareega ja köömnete peal ei veeretata vankriratast, vaid tilli klopitakse kepiga ja köömneid vitsaga. Leivavili jahvatatakse peeneks, aga iial ei peksta seda lõpmata: pannakse liikuma oma vankriratas ja hobused, aga seda ei peksta puruks. Ka see on tulnud vägede Issandalt; tema nõu on imeline ja tema tarkus suur.“ (Jesaja 28:23−29)
Jumal jagab oma ande nii, nagu Talle meeldib. Ühele annab ta ühe anni, teisele teise, kuid kõik on kogu ihu heaoluks. Jumala plaan on, et mõned teenivad ühes tööharus ja teised teises − kõik tegutsevad sellesama Vaimu all. Selle plaani tunnustamine on kindlustus rivaalitsemise, uhkuse, kadeduse ja üksteise põlastamise vastu. See kinnitab üksmeelt ja vastastikust armastust. − „Counsels to Parents and Teachers“, lk 314, 315.
In English