Mõtted tänaseks
Porkius Festus oli Feeliksi järel Rooma maavalitseja Juudamaal. Tööga tuli kaasa ebamugav pärand. Ta seisis silmitsi vangiga, kellega tema eelkäija ei suutnud hakkama saada. Kohe kui Festus ametisse määrati, olid juudi juhid valmis viitama, et Pauluse asi vajab tema kohest tähelepanu. Neil oli salakaval ettepanek. Nad soovitasid Pauluse Kaisareast Jeruusalemma viia. See andnuks neile suurepärase võimaluse apostel teel viibimise ajal tappa!
Roomlasel Festusel oli väga raske mõista, mis probleem Paulusega üldse oli. Ta võttis asja kokku nii: ilmselt on neil „mõningaid vaidlusküsimusi nende oma usuviisi suhtes ja kellegi surnud Jeesuse suhtes, kelle Paulus väitis elavat“ (Apostlite teod 25:9). See oli tõepoolest probleemi tuum. Tragöödia oli, et hoolimata faktist, et juudi juhid ise olid näinud Jeesuse järelkäijate tehtud imede tulemusi, keeldusid nad tunnistamast, et Jeesus on surnuist üles tõusnud. Ja kurb oli ka, et Festus ei soovinud välja uurida, kas Paulusel on õigus, kui väidab, et Jeesus elab.
Nagu varem, näeme ka tänapäeval suurt hulka inimesi, kes sarnaselt Festusega ei tea, mida Jeesusega peale hakata. Kristlased on veendunud, et Jeesus ei jäänud hauakambrisse, vaid tõusis kolmandal päeval surnuist üles. Kuid mõne jaoks jääb see kummaliseks hookus-pookuseks. Meie olukorras on vaja Pauluse-sarnaseid inimesi, kes julgelt ja visalt väidavad, et Jeesus tõepoolest elab!
Minu palve
Tänan Sind, Issand, kindlustunde eest, et Sina elad, ja et ma võin teistele sellest rääkida!
In English