Eile nägime, kuidas kristlaste elu oma põhimõtete ja eluviisiga tungib „maailma valgusena“ pimedusse, ent pimeduses oleva paljastamine ei ole valguse ainus ülesanne. Valgus toimib väga reaalses tähenduses ka teejuhina.
Mõeldes valguse suunavale funktsioonile, tulevad silme ette lambiread, mis jooksevad kahel pool lennukite maandumisradu. Tuled näitavad piloodile täpselt ära, kus paikneb maandumisrada ja kuhu on ohutu maanduda.
Valgus on teejuht, mis annab meile teada suuna, kuhu peaksime liikuma. Valguse juhtimist järgides oleme kaitstud, ent püüdes „maanduda“ või sõita pimeduses, olgu või pimedas läbi tundmatu metsa kõndida, tabavad meid peagi raskused. Me avastame, et vajame tee leidmiseks valgust.
Jeesus tuli siia maailma seda juhatust andma. Ehkki Ta on läinud tagasi taevasse, ei ole Ta jätnud meid pimedusse. Ta jättis meile oma Sõna kui lambi, mis juhib meid läbi elu keerdkäikude.
Kristlased saavad neid ümbritsevate inimeste jaoks valguseks, kui nad jagavad nendega Jumala Sõna ja seda mitte ainult läbi oma igapäevaelu, vaid ka piibliuurimise ja teiste Piibli nõuannete jagamise viiside kaudu.
Valgusel on peale suunava funktsiooni veel hoiatav funktsioon. Mul on tänaseni meeles, kui meie kanti jõudis valgusfoor. See oli varsti pärast Teise maailmasõja lõppu. Minu autojuhtimisoskuseta ema, soovides julgeolekut oma kuueaastasele pojale tolle esimesel iseseisval käigul valgusfoori kasutusele võtnud linna, selgitas mulle hoolikalt, et punane lubab edasi liikuda ja roheline käsib peatuda. Õnneks kuulis minu isa seda juhendamist pealt ja tormas tuppa, et juhised õigetpidi pöörata.
On oluline, et me kristlastena lisaks sellele, et me tunneme ära Jumala Sõna hoiatusi ja juhtnööre, need ka ellu rakendaksime oma teekonnal koos Jeesusega.
Ja kui me valgust iseennast tähele paneme, leiab aset midagi imelist – me saame Jumala valguseks pimedas maailmas.
In English