JEESUS ON MEIE ASEMIK

Abraham Lincoln oli tuntud oma aususe poolest, kuid mitte see ei köida mind tema juures kõige enam. Pigem on selleks tema kaastundlik süda. Üks vanem mees tuli kord Lincolni juurde, et paluda armu oma pojale, kes oli süüdi mõistetud karmides kuritegudes. Kuna noormees oli mehe ainuke poeg, hakkas Lincolnil temast kahju. Kuid president oli just äsja saanud telegrammi ühelt sõjaväe ohvitserilt, nimega Butler, kus seisis: “Härra President, ärge sekkuge armee sõjakohtu otsustesse. Te hävitate sellega igasuguse distsipliini sõjaväes.” Lincoln ulatas selle telegrammi isale, kes vaatas paberile kirjutatud sõnu ning tema näole langes sügav pettumuse vari. Kuid korraga pahvatas Lincoln: “Üks Butler ees või taga!” Ta kirjutas käsu ning ulatas selle isale: “Job Smithi ei tohi enne hukata, kui minult on tulnud sellekohane otsene käsk. Abraham Lincoln.”

“Miks nii,” imestas isa, “ma lootsin siiski, et te annate talle armu. Aga praegusel juhul võite te ju kasvõi järgmisel nädalal lasta ta hukata.”

“Mu sõber,” vastas Lincoln, “ilmselgelt ei tunne te mu iseloomu. Kui teie poega ei hukata muidu, kui vaid minu otsese käsu peale, siis võite olla kindel, et ta elab vähemalt sama vanaks kui Metuusala.”

Lincolni eluloost leiab kindlasti vähemalt ühe juhtumi, kus üks sõdur, kellel ei olnud mingit perekonda, tuli Lincolni juurde palvega surra ühe teise sõduri eest, kellel oli palju lapsi. Lincoln lubas sellel mehel olla teise asemikuks. Stroudsburgis, Pennsylvanias, on mälestussammas kodusõjas langenuile, millele on kirjutatud sõnad: “Abraham Lincolni asemik.” Tuhanded sõdurid jätsid kodusõja lahinguväljal oma elu Abraham Licolni eest ja tema otsustas neist ühte kui enda asemikku austades muuta ta sümboliks kõikidest sõduritest, kes surid selleks, et teised saaksid elada.

Me võime rõõmustada, kuigi “me oleme hüljanud Jumala teed, et käia oma radu... Issand on pannud Temale [Jeesusele] meie kõikide süü ja patu.” Jeesus suri meie asemel. “Need olid meie nõrkused, mida Ta kandis; need olid meie kurbused, mis rõhusid Ta maadligi... Teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu, et meil oleks rahu. Tema sai hoope ja meie leidsime paranemise!” (Js 53:4,5, NLT). Tänan Sind, Jeesus, et oled minu asemik!

Daniel R. Guild