Olen sageli näinud vanemaid oma lapsi kaitsmas ning mind hämmastab, kuidas Jumal selle instinkti on loomariiki pannud. Hiljuti vaatasinüht videoklippi kahest operaatorist, kes filmisid väikest karupoega. Ilmselt olid nad natuke liiga lähedal, sest äkitselt oli näha emakaru nende poole tormamas ja kaamerat löömas, reageerides nii tajutavale ohule oma poja suhtes. Filmijad elasid rünnaku üle, kuid olen kindel, et nad ei alahinda enam kunagi vanemlikku kaitseinstinkti looduses.
Piiblis näidatakse sageli Jumala innukust oma laste kaitsmisel ja nende eest kättetasumisel. Jeesus jutustas tähendamissõna Jumala tahtlikkusest ja valmisolekust abistada oma valituid ning sellest, et ei tohi julgust kaotada, vaid tuleb olla palves püsiv ja oodata Jumala varmast sekkumist meie kasuks (Luuka 18:1−8). Kui elutähtis on omada tervet arusaama Jumala innukusest meie suhtes! Selles tähendamissõnas on kaks peategelast: kurikuulus õel kohtunik, kes ei austa Jumalat ega kaasinimesi, ning vaene lesknaine, kes on ohus ja vajab õiguslikku kaitset vastase ees. Õel kohtunik ei aita alguses naist, aga mõne aja pärast annab ta järele ning tagab naisele vajaliku õiguskaitse, sest ta on tüdinud naise püsivusest, mida too ilmutab kohtuniku ebaõiglasest iseloomust hoolimata. Klassikalises „väiksemalt suuremale“ (qal wahomer) -arutluses teeb Jeesus järelduse: kui selline kuri ja südametu kohtunik annab püsivale lesknaisele lõpuks õiguse, kui palju enam annab Jumal õiguse omadele ning kaitseb neid, kes hüüavad Tema poole päeval ja ööl! Teisisõnu: „Kas te kuulete, mida ütleb korrumpeerunud kohtunik? Miks te siis arvate, et Jumal ei sekku ega taga õigust oma valitud rahvale, kes hüüab pidevalt abi järele? Kas ta ei sirutu nende poole? Ma kinnitan teile, sirutub küll. Ta ei viivita.“ (Luuka 18:6−8, The Message). Usu Jumala innukusse päästa, kaitsta ja sinu pärast tegutseda! Ta ei vea sind alt!
Minu vastus:
In English