Matteuse evangeeliumi peatükkides 5 kuni 7 on kõige kuulsam jutlus, mis eales kõneldud. Mäejutlus algab kaheksa ütlusega, mis on tuntuks saanud kui õndsakskiitmised. Igaüks neist algab kreekakeelse sõnaga makarios, mida võib tõlkida mitut moodi, kaasa arvatud õnnis ja õnnelik.
Kui tõlkida see õnnelikuks, on meil probleem. Meil kõigil on ju oma õnnetud päevad, hoolimata usust Jeesusesse. Muidugi on teatud tähendus, mille järgi usklikud on alati õnnelikud ja neil on selleks õigus, sest nad on juba Jumala riigi liikmed. Aga isegi kuningriigi kodanikel on kehvi päevi, mil ainus õige sõna nende tunnete kirjeldamiseks on masendatud.
Selle lause võtmesõna on tunded. Minu arvates on õnnelik sõna makarios tõlkena mittevastav, sest enamik meist peab õnne subjektiivseks seisundiks. See tähendab, õnn on see, kuidas me end tunneme. Me tunneme end kas kurva või õnnelikuna.
Kuid kristlik elu ei põhine subjektiivsel tundel. Üks noor tudeng tuli kord minu kabinetti ja ütles, et ta on rööpast väljas, sest ei tunne end õnnelikuna. Need tunded olid tekitanud temas sügava vaimuliku meeleheite. Kas Jeesus ei öelnud ju korduvalt, et kui inimesed on kristlased, siis on nad õnnelikud? Seetõttu arvas ta, et kuna ta pole õnnelik, ei ole ta ilmselt kristlane. Tema elus on järelikult midagi valesti, aga ta ei suutnud aru saada, mis see on. Ta oli jõudnud meeleheitekuristiku äärele.
Ma selgitasin talle, et ta on kõigest valesti aru saanud. Jumal ei võta meid vastu subjektiivsete õnnelikkuse või kurbuse tunnete alusel, vaid objektiivse fakti tõttu, et Jeesus suri meie pattude eest ning et kõik, kes Tema ohvri usus vastu võtavad, on juba andeks saanud ja on taevariigi kodanikud. Teisisõnu, Jumal oli mu tudengist sõpra õnnistanud, hoolimata sellest, mida ta tundis.
Isegi kui ma ei tunne suurt õnne, kui mind „õiguse pärast taga kiusatakse“ (Mt 5:10), võib mul siiski olla rahu, sest Jeesus on mind õnnistanud. See on fakt. Ja kuigi teatud mõttes võin olla õnnelik, et mul on see rahu südames, on õndsus ehk õnnistatus enam kui õnnelikkus. Õndsus on reaalsus, mida ükski masendav päev ei saa minult ära võtta.
In English