Mõtted tänaseks
Elu jätkus nagu tavaliselt Gooseni maakonnas, kus Jaakobi järeltulijad orjadena töötasid. Lapsed sündisid. Naisi abistasid sünnitusel kaks ämmaemandat. Need ämmaemandad olid julged naised. Nad olid otsustanud nurja ajada vaarao strateegia, kes soovis takistada heebrea rahva edasist suurenemist. Nad tahtsid veenduda, et juudi poisid ei sureks päeval, mil nad sündisid. See nõudis tohutu tugevat närvi, sest nende vandenõu ei jäänud märkamata. Nende suhtumine oli eriti hulljulge ning oleks võinud üsna kergesti neile elu maksma minna (vt 2. Moosese 1:17, 18).
Vaarao tahte vastu astumise asemel oleks võinud Puua ja tema kolleeg asja teistmoodi põhjendada, näiteks: „Meile ei meeldi seda teha, aga meil pole muud valikut kui võimule alluda. Kui me seda ei tee, võime elu kaotada.“ Näiteks selliseid väiteid esitasid paljud teise maailmasõja ajal. Muidugi ei tahtnud nad sakslastele öelda, kus juudid end peidavad, aga mis valikut neil oli? Puua ja Sifra aga arvasid, et neil on valik. Nad järgisid oma südametunnistust. Nad mõtlesid ettekäändena selgitada kuningale, et polnud nende süü, et juudi poisid ellu jäid. Kui nemad kohale jõudsid, olid heebrea naised juba sünnitanud! Jumal tasus neile nende julguse eest. Nende elu säästeti ja Jumal õnnistas neid lastega – see oli tol ajal väga kõrgelt hinnatud.
Minu palve
Armastav Jumal! Sina olid valmis võtma tohutu suure riski, kui saatsid oma Poja meie vaenulikku maailma. Palun valmista meid näitama julgust ja võtma Sinu nimel riske, kui on vaja!