KUIDAS ELADA IGAVESTI

Dr Roy Anderson oli jõuline adventjutlustaja. 17-aastase poisina külastas ta Britannias üht linna, kus käis parajasti kuulsa mõrvajuhtumi kohtuprotsess. Tema ja üks teine poiss lipsasid kohturuumi just siis, kui peasüüdistaja esitas oma süüdistusi ja advokaat hakkas paluma oma kaitsealuse elu pärast, kes polnud Royst ja ta sõbrast palju vanem.

Tundide viisi vahtisid poisid noormehe kaamet nägu ja tõmblevaid käsi. Nad nägid tema näol meeleheite ilmet, kui kohus langetas otsuse – süüdi. Üks põhjus, miks see juhtum Roy Andersoni sedavõrd haaras, oli tõsiasi, et vangil oli täpselt sama nimi, mis temal. See vajutas noorde meelde jälje. Igas mõrvaprotsessis on midagi hirmutavat, kuna elu ja surm sõltuvad vandekohtu otsusest.

Kõigil meil on protsess Jumala kohtus. “Nõnda tuleb meil igaühel anda aru iseenesest Jumalale.” (Ro 14:12) Patustena oleme kõik ära teeninud “patu palga,” mis on “surm.”

Me kõik seisame Jumala kohtus kohtualustena, sest oleme kõik süüdi. “Kõik on pattu teinud.” (Ro 3:23) Kuigi Jumal lõi meid omaenese näo järgi, on patt meid osaliselt moonutanud, kuid siiski mitte täielikult Tema nägu kustutanud. Selle pärast ongi meie hinges kustutamatu vajadus, igavene nälg pääste järele. Me ei saa iial puhata, olla rahus või rahuldatud enne, kui leiame Jeesuse ja võtame vastu Tema andestuse meie mineviku suhtes.

Kõik me oleme “Jumala aust ilma” (Ro 3:23). Miski, mida me ise teeme, ei saa taastada Jumala kuju, Tema au või Tema iseloomu meis sel- lisena nagu see oli enne pattulangemist. Me ei saa oma hinge puhastada ega tõsta end samm haaval nagu redelit mööda taevasse. Ka ei saa me vältida surmaotsust, mis ripub meie pea kohal, kuni Keegi võtab meie koha ja sureb meie asemel. Jeesus on ainus tee pääsemiseks. Kuigi me väärime igavest surma, on Jumal valmistanud lahenduse – “Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas!” Kristus nõustus tulema meie surmakambrisse, istuma meie asemele ja laskma meid vabaks nii, et Ta võiks põrutada kohtuhaamrit ja ütleda: “Süütu!”

H. M. S. Richards, Jr.