HAUAKAMBRI SALADUS

Mõni aeg tagasi seisin hauakambris, mis oli hoidnud oma saladust üle 3000 aasta. Me läksime mööda koridori kuningas Tutanhamoni haua eeskotta. Ta oli maetud Kuningate orgu koos kõigi teiste vaaraodega. Egiptlased uskusid elusse pärast surma, kus nende kuningatel võib vaja minna asju, mis nende elu maa peal nauditavaks olid muutnud. Seetõttu panid nad vaarao esemed hauakambrit ümbritsevatesse kaljukamakatest moodustatud ruumidesse. Need asjad olid mõeldud kasutamiseks sealpoolsuses: luksuslik mööbel, kuninglikud kaarikud, relvad, rõivad ning rikkalik tagavara toitu ja veini.

Kuigi ehitajad olid hauakambrite sissepääsud ära peitnud ning kaevanud sügavaid šahte ja loonud eksitavaid labürinte, et ajada segadusse hauaröövleid, olid kõik hauad rüüstatud, välja arvatud kuningas Tutanhamoni oma.

Howard Carter avastas Tutanhamoni haua sissepääsu 1922. aastal. Kui ta matusekambrid avas, leidis ta sadu kullast ja vääriskividest tehtud esemeid. Kolm üksteise sees asetsevat kirstu, neist kõige sisemine oli valmistatud kullast ja juveelidest, peitsid endas 18-aastase vaarao surnukeha.

Kuid Tutanhamoni hauast olulisem on haud, mida uurisid Kristuse jüngrid. Selles ei olnud kuldseid kaarikuid ega kalliskividest sarkofaage. Tegelikult oli haud tühi. Jeesus avaldas oma tühja haua saladuse, kui Ta ütles: “Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.” Sõbrad panid Jeesuse hauda reedel ja Ta vabastas end sealt pühapäeval, võitjana patu ja surma üle. Tühja haua saladus on see, et Jeesus suri ristil, Ta maeti maha, kuid Ta rebis enda hauast välja, et meie saaksime patust vabaks ja võiksime koos Temaga igavesti elu nautida, nii nagu Ta tõotas: “Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks.” Ka ei ole meile vaja hauapanuseid kaasa panna, mida võiksime taevas vajada, sest Jeesus valmistab seal meile ette möbleeritud elamise.

H. M. S. Richards, Jr.