Mõnikord on meie teel takistused, mis ei lase edasi minna. Need tunduvad sageli nagu kõrged ületamatud müürid, millest ei saa üle ega ümber. Sageli ehitame ise seda müüri enda ja Jumala vahele. Kui meil on rasked läbielud, lapsepõlve halvad mälestused, ülekohut, mida on raske andestada, siis sageli, kui Taevaisa annab märku, et annaksime kõik Temale ära, ei taha me seda teha. Võib ka olla, et me ei mõista seda teha. Veelgi enam, me püüame ise olukorda lahendada ja müüri lammutada. Ja iga kord kui Jumala abist keeldume, lisame müüri kive juurde. Müür muudkui kerkib...
Jumal aga armastab meid ja tahab meid aidata. Ta ütleb hellalt: „Laps, usalda oma muremüür minu hoolde. Sa ei suuda seda ise lammutada ega ületada. Palun luba, ma aitan sind!“ Ja tõesti, nii see on. Kui me mõistame ja tunnistame oma abitust, võime usaldada kõik Jumala hoolde, sest Jumala Sõna ütleb, et mis inimesel võimatu, see on Jumalal võimalik. Tema võib selle müüri kas lammutada või sellest üle kanda. Me ei pea kartma ka raskusi, mida vaenlane üritab meie teele seada, sest Jumalaga „ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri“.
Õnnistatud rännakut koos Jumalaga!
Armas Jumal, aita meil usaldada kõik oma mured ja takistused Sinu hoolde teadmisega, et ainult Sina suudad meie muremüürid lammutada ja meid edasi kanda. Anna meile julgust ja usku, et mitte püüda oma jõuga, vaid Sinu väes hüpata üle igasuguste müüride.
Margit Kuu
In English