17. märts on päev, mille suur osa maailmast on eraldanud selleks, et meenutada Püha Patrickut, misjonäri, kes tõi kristluse kindlalt paganlikule Iirimaale. Kuueteistkümne aasta vanuses röövisid ta Iiri piraadid, kes olid Põhja-Euroopa kõige kardetumate orjakauplejate hulgas. Nad olid nii osavad lapsi röövima, et suutsid märkamatult kodudesse hiilida ja vanemad avastasid alles hommikul päikese tõustes, mis oli juhtunud.
Röövimise ajal, neljanda sajandi alguses, ei olnud Patrick kristlane, kuigi oli kodus usuga kokku puutunud. Iiri pealiku karjusena tööle sunnitult oli tal sageli kõht tühi ja haletsusväärselt külm olla. Ta ei leidnud inimlikku seltsi ning tal ei olnud kellegi poole pöörduda, kui ainult Jumala poole, keda tema isa oli teeninud. Rohke palvetamise tõttu sai temast pühendunud usklik.
Kuue aasta pärast kuulis ta äkki unes häält, mis käskis tal koju minna. „Vaata, su laev on valmis,“ ütles hääl. Ta otsustas kuuldut uskuda ning kõndis umbes 200 miili1 rannikule, kus leidis laeva, nagu oli lubatud. Pärast mõneaastast Euroopa mandrit pidi rändamist leidis ta viimaks tagasitee Suurbritanniasse.
Siis sai ta äkki järjekordse sügavamõttelise unenäo, kus iiri hääled palusid tal tulla ja evangeeliumi jagada. Kuidas sai ta oma piinajate juurde naasta? Alguses pani ta vastu, aga kui unenägu kordus, veendus ta, et Jeesus saadab ta sinna.
Sel ajal, kui ülejäänud Euroopa vajus pimeda keskaja teadmatusse, võtsid Iirimaa keldid äkitselt Kristuse vastu ning neist said kõige haritumad ja pühendunumad misjonärid, keda maailm on kunagi näinud. Üsna varsti rajasid nad õppimiskeskusi ühest Euroopa otsast teise ning hoidsid evangeeliumituld elavana, kui igal pool mujal oli oht selle kustumiseks. Selline on Kristuse muudetud elu vägi. Kui me ainult suudaksime võtta omaks, et Ta suudab anda meile uue südame ja puhta aruande, siis oleksime peatamatud. Me võiksime pöörata kogu maailma pea peale nagu Patrick.
In English