Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 17.1.2012, rubriik Päeva sõna

„Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga valju häält, otsekui pasunast.” (Ilm 1:10)

Mida pidas Johannes Issanda päeva all silmas? Millal prohvet selle nägemuse sai? Teadlased arvavad, et sellele küsimusele ei ole kerge vastata. Nad pakuvad vähemalt viit erinevat usutavat varian-ti.

Esimene on laupäev. Laupäev on heebrea kalendris nädala seitsmes päev, tuntud ka juutide sabatina. Pühakiri viitab sabatile sageli kui Issanda päevale. Js 58 räägib Jumal ise, et hingamispäev on „minu püha päev”. Ja Mk 2:27, 28 ütleb Jeesus, et Tema on „hingamispäeva Issand”. Seega on tugev piibellik alus arvamusel, et Johannes kasutab neid varasemaid tekste, et identifitseerida hingamispäeva päevana, mil ta nägemuse sai. Kuna ta räägib 14. peatükis väga palju hingamispäeva käsust, arvan, et see variant on parim.

Teine valik on päev, mida tänapäeval nimetatakse pühapäevaks. Kristlikud kirjutised teisest sajandist (35–40 aastat pärast Ilmutusraamatut) kasutavad fraasi „Issanda päev” selgelt pühapäeva kohta. See mõte kasvas välja faktist, et Jeesus ärkas surnuist nädala esimesel päeval (meie pühapäeval), nii et „Issanda päev” võib käia selle kohta. Kuid meil ei ole tõendeid selle kohta, et esimese sajandi kristlased oleksid pühitsenud pühapäeva.

Kolmas võimalus on, et Johannes viitab siin meie mõistes paa-sapühale. Jeesus tõusis pühapäeval, nädala esimesel päeval. Kuid see oli ka juutide paasapüha aeg. Kristlased tähistavad igal aastal paasapühade aegu lihavõttepühi. Kui prohvet pidas silmas seda, siis ta ütleb meile, et ta sai nägemuse kevadel, paasapühade aegu.

Neljandaks, ehk pidas Johannes silmas Vana Testamendi Issan-da päeva, seda fraasi kasutatakse Piiblis Jumala suure sekkumise kohta maailma ajalukku. Sellisel juhul ütleb nägemuse nägija mi-dagi sellist: „Ma nägin seda nägemust, mõtteis maailma lõpp.”

Viiendaks, mõned antiikdokumendid räägivad ühekordsetest pühadest, näiteks imperaatorite päevast, mille puhul inimesed kogenesid kord aastas valitsejat ülistama. Johannes võis näidata üles oma põlgust Rooma imperaatori vastu, näidates, et Jumal sekkus päeval, mil vaenlasele tundus, et valitsejaks on tema. Ilmu-tusraamat näitab, et Jeesus on Issand, mitte inimlik imperaator.

Igal juhul ei tee halba, kui me meenutame endile, et iga päev on Jumala kingitus. Iga päev on päev, mille „Issand on teinud” (Ps 118:24), aeg Tema ülistamiseks ja teiste õnnistamiseks. Iga päeva peaks nautima tänumeeles. Olgu sul täna hea päev!

Issand, Sa oled andnud mulle tänase päeva. Ma annan selle Sulle oma tänuga tagasi. Ma pühendan oma mõtted ja teod Sinu teenimisele.
Jaga Facebookis