Kui mu ema mõistis, et olime vale bussi peal, tulime järgmises peatuses bussilt maha. Oli öine aeg ja me leidsime end linna tööstuspiirkonnast; seal polnud elumaju, kust oleksime saanud küsida abi. Me emaga lihtsalt kõndisime ja kordasime Piibli salme. Kuid minu jaoks oli seal üks kõige olulisem kinnitus: mu ema oli minuga, järelikult olen kaitstud. Tema ligiolu oli kõik, mida mu noor süda vajas. Olin kindel, et ta leiab kodutee − ja ta leidis. Alles nüüd, täiskasvanuna, mõistan, kui raske oli see kogemus ilmselt mu ema jaoks.
Matteus kirjeldab jahmatust, mida Joosep tundis, kui sai teada uudise, et Maarja on lapseootel (Matteuse 1:18, 19). Ta oli nii jahmunud, et Issanda ingel pidi ilmuma talle unenäos, et anda talle teada, et Maarja rasedus oli Püha Vaimu töö ning et Maarja poega peab nimetatama Jeesuseks (salmid 20, 21). Pärast Joosepi unenägu lisab selle evangeeliumi autor kaks salmi, mis on ainult Matteuse evangeeliumis. See on Jeesuse kohta käiv Vana Testamendi prohvetikuulutus (Matteuse 1:22, 23). Tsitaat on pärit salmist Jesaja 7:14 ja prohvetikuulutuse kontekst on väga selgitav. Jesaja raamatu 7. peatükis on Juuda kuningas Aahas tõsises jamas. Aramea ja Iisraeli kuningad tulevad tema vastu sõdima ning Aahas ja tema rahvas on väga hirmul (Jesaja 7:2). Jesaja toob Aahasele Jumala ligiolu tõotuse ja üritab takistada tal sõlmida liitu teiste sõjaliste jõududega, kuid Aahas keeldub Issandalt abi palumast. Sellegipoolest otsustab Jumal anda Aahasele märgi, et tal oleks alati meeles, et Jumal oli sel raskel ajal oma ligiolu pakkunud. Neitsi toob ilmale poja, kellele pannakse nimeks Immaanuel, mis sõna-sõnalt tähendab „Jumal on meiega“. Jumal pakub meile sama kindlust − oma Ligiolu. Matteus rõhutab, et Jeesus oli selle prohvetikuulutuse lõplik täitumine. Me ei ole kunagi üksi, sest Jeesus tuli, et olla meile kõigile piisav Päästja. Meil on Tema ligiolu kinnitus, ükskõik kui pime võib meie ümber olla, ükskõik kui eksinuna end tunneme või kui ähvardav võib tulevik tunduda. Jumal on meiega!
Minu vastus:
In English