Jeesus räägib oma rahvast kui tulest tõmmatud tukist ja Saatan mõistab, mida see tähendab. Jumala Poeg talus Ketsemanis ja Kolgatal määratuid kannatusi, Ta võiks oma rahva vanakurja võimu alt päästa. Jeesuse töö hukkujate päästmisel on nagu sirutaks Ta käe tulle, et nad päästa. Joosua, kes esindab Jumala rahvast, on riietatud määrdunud rõivastesse ja ta seisab ingli ees. Aga kui rahvas kahetseb Jumala ees Tema seadusest üleastumist ja sirutab usukäe, et haarata kinni Kristuse õigusest, ütleb Jeesus: „Võtke neil määrdunud riided seljast ära ja riietage uute rõivastega!“ (vt Sakarja 3:4).
Üksnes Kristuse õiguse läbi oleme võimelised seadust täitma. Need, kes kummardavad Jumalat siiralt ja tões ning vaevavad oma hinge Tema ees nagu suurel lepituspäeval, pesevad oma iseloomurüü ning teevad need Talle veres valgeks. Saatan püüab inimmõistust pettusega köita, nii et inimesed ei kahetseks ega usuks ning nende määrdunud rõivaid ei võetaks ära. Miks klammerdute oma iseloomu armetute puuduste külge ja tõkestate nii tee, et Jeesus ei saa teie kasuks tegutseda?
Ahastusajal on Jumala rahva olukord sarnane Joosua omaga. Nad ei ole teadmatuses sellest, mis toimub taevas nende pärast. Nad mõistavad, et patt on nende nime taha kirjutatud, kuid nad teavad ka, et kõigi nende patud, kes kahetsevad ja Kristuse teenetele toetuvad, kustutatakse. … Nende nimed, kes ilmutavad tõelist patukahetsust ja on usu kaudu Kristuses elades Jumala käskudele kuulekad, püsivad eluraamatus ning neid tunnistatakse Isa ja pühade inglite ees. Jeesus ütleb: „Nad on minu omad, ma olen nad oma verega ostnud.“ − The Signs of the Times, 2. juuni 1890.
In English