JEESUS MUUTIS KÕIK

Katakombid Rooma linna all – kuuel tasapinnal asuvad suured ruumid ja käigud – ulatusid kaugele väljapoole iidseid linnapiire. Rooma elanikud matsid sajandite jooksul sinna väga palju inimesi. Tuhandeid oli sinna maetud juba enne Kristuse sündi. Seal võib näha paganlikke hauakirju nagu: „Hüvasti, ema; hüvasti igaveseks.“ „Hüvasti, armsam; ma ei näe sind enam kunagi.“

Kuid järelhüüded muutusid, kui tuli Kristus ja kristlased hakkasid oma surnuid nendesse lõpututesse käikudesse matma. Sestajast leiame juba järgmisi hauakirju: „Hüvasti, ema; ma näen sind, kui Jeesus tagasi tuleb.“ „Hüvasti, sõber, kuni ülestõusmishommikuni.“ „Me kohtume taas, kallis, ja ei lähe enam kunagi lahku.“

Jeesus muutis kõik. Ta andis meile jumaliku lootuse. Pole ime, et apostel kirjutab, et me „ei oleks kurvad nagu need teised, kellel ei ole lootust“ (1. Te. 4:13). Miks mitte? „Sest kui me usume, et Jeesus on surnud ja üles tõusnud, siis usume ka, et Jumal äratab Jeesuse kaudu üles need, kes koos temaga on läinud magama.“

Sügaval iga inimese südames asub veendumus, et surm ei ole lõpp. Nii nagu Jumal tõi Jeesuse, meie Päästja Tema ülestõusmishommikul Jeruusalemma müüritaguses aias surmast tagasi, nii toob ta koos Kristusega surmast ellu tagasi ka meie armsad, kui Kristus teist korda tuleb. Ning neid, kes magavad ja neid, kes on ärkvel „kõiki muudetakse“ (1. Ko. 15:51). Kuidas? Kas järk-järgult? Ei, „ühe silmapilguga“ (salm 52). Jumal teeb meie kaduvad ihud kadumatuks, meie surelikud kehad surematuks (salm 53).

Kui Jeesus kaua aega tagasi surmast üles tõusis, lahendas Ta surma küsimus igaveseks. Ja sellega tagas Ta ka meie ülestõusmise. Johannese 6. peatükis tõotab Jeesus neli korda: „Viimsel päeval mina äratan ta üles.“ Jumal võttis vastu Jeesuse ristil toodud ohvri ja Jeesuse ülestõusmine oli Jumala poolt öeldud Aamen Tema vägevale teole. Jah, Jeesus muutis kõik. Ta muutis tuleviku tupikteest õnnistatud tõotuseks, jumalikuks lootuseks. HMSR