Kui olin väike tüdruk, saatis tädi mulle nuku. See nukk oli iga tüdruku unistus, sest ta liigutas silmi, imes lutti ja tegi muid toredaid asju. Ma armastasin teda! Aga ühel päeval läks mehhanism katki ja ma olin kurvastusest meeletu. Vanemad ütlesid, et nad opereerivad teda, kuid mina ei võinud „operatsiooni“ ajal tuppa minna. Uskusin oma vanemate võimekusse, kuid olin ikkagi nii närvis, et mul tekkis ootamise ajal nahalööve!
Kui päriselus midagi juhtub meie armastatud lastega, siis kipub usk meid vahel alt vedama. Me kahtleme, kas Jumal on võimeline tervendama nende mõistust ja taastama hinge. Võib-olla on teised meid minevikus alt vedanud ja seetõttu kõhkleme oma lapsi Isa kätte andmast. Nii juhtus isaga, kelle laps oli kurjadest vaimudest vaevatud. Kui Jeesus ja Tema kolm jüngrit muutmise mäelt alla tulid, leidsid nad eest ülejäänud jüngrid koos rahvahulgaga (Markuse 9:14). Jeesus küsis neilt: „Miks te vaidlete nendega?“ (salm 16) Isa selgitas, et oli toonud oma poja, keda vaevas keeletu vaim, jüngritele tervendada, kuid nad ei suutnud seda teha. Suures ahastuses rääkis isa, kuidas see vaim oli tema poega juba väikesest peale piinanud. Korraks lubas Jeesus kurjal vaimul oma väge näidata, et rõhutada selle imeteo ulatust, mida Ta teha kavatses. Isa ütles Jeesusele. „Aga kui sa midagi võid − tunne meile kaasa ja aita meid!“ (salm 22 Jeesus vastas: „Sa ütled: Kui sa võid! Kõik on võimalik sellele, kes usub.“ (salm 23) Sel hetkel mõistis isa, et kuigi ta uskus, oli tema usk samal ajal puudulik, ning ta hüüatas: „Ma usun, aita mind mu uskmatuses!“ (salm 24). Jeesus sõitles vaimu ja see läks välja. Kui me usume Temasse, pannakse Jumala piiritu võimekus tegevusse ja Tema jaoks pole miski võimatu! Muuseas, mu vanemad parandasid mu nuku ära. Reaalses elus on Jumal rohkem kui võimekas, et päästa ja tervendada meie lähedasi. Usu! Ja pööra oma lähedased Tema poole! Usalda Tema võimekust päästa!
Minu vastus:
In English