Nostradamus, 16. sajandi selgeltnägija Prantsusmaalt, võib olla meie sajandil kõige tuntum nimi ennustamise maailmas. Katku puhkedes oli ta sunnitud jätma Avignonis kooli pooleli. Ta hakkas ise õppima loodusmeditsiini ja lõpuks sai temast salateaduste praktiseerija, mis tõi talle niinimetatud prohveti kuulsuse.
Tema ennustused on kirjutatud neljarealiste stroofide ehk katräänidena. Enamik neist on piisavalt ebamäärased, nii et neid võib rakendada tervele hulgale ajaloolistele intsidentidele. Just seda tema innukad austajad teevad − neil on viis sajandit ajalugu, millest mingisugustki täitumist leida. Muidugi on hulga tema ennustusi reaalsete inimeste ja sündmustega õõvastavalt sarnased, nagu näiteks paljukõneldud ennustus kellestki, kelle nimi on Hister, kes on „Saksamaa poeg“ ja kes alustab Lääne-Euroopas sõda.
See on vaieldamatult ligilähedane.
Kuid ligilähedane ei ole piisavalt hea, et Jumala prohvetina kvalifitseeruda. Nostradamuse koostatud 449 peamisest ennustusest on absoluutselt valeks osutunud 18. Ainult 18 viga tähendab muidugi veamääraks 4 protsenti, mis on mööndavasti muljet avaldav, kuni võtad arvesse kõik ennustused, mis lihtsalt ei sobi ühegi ajaloolise sündmusega − neid on 390. Äkitselt langeb Nostradamuse oletatav suurepärane täpsus napilt 9 protsendile, mis tunnistab ta Jumala prohvetina kõlbmatuks.
Kui see „ei sünni ega tule“, meenutab meile Jumal, „siis on see sõna, mida Issand ei ole rääkinud.“ Prohvetlik and on antud Jumala kogudusel mitmel põhjusel; üks neist on näidata, et „taevas on Jumal“ (Taanieli 2:28) − Jumal, kes kuulutab lõppu juba algusest (vt Jesaja 46:10). See peaks sisendama kindlustunnet, et inimkonna tulevik on usaldusväärsetes kätes ning et me võime Jumala tõotusi usaldada.
Sellepärast nõuab see test sajal protsendil kordadest õigeks osutumist, sest kõike teadev Jumal ei eksi. Sa ei usaldaks kirurgi, kelle täpsus on üheksa protsenti; samuti ei tohiks sa usaldada oma igavest tulevikku kellegi hoolde, kes eksib rohkem kui üheksal korral kümnest.
In English