Reisides meeldib mulle jälgida, kuidas käituvad lennukis lapsed, sest nende vaatenurk ei ühti tavaliselt täiskasvanute omaga. Hiljuti olin ühel lennul, mida tabas tõsine turbulents. Mõnele lapsele meeldis väga see ebastabiilsus; iga kord, kui lennuk üles-alla käis, tegid nad rõõmsaid hääli, nagu oleksid nad lõbustuspargis. Samal ajal vaatasid kõik täiskasvanud murelikult ringi. Vanemate ligiolek ja hool võimaldas neil lastel rõõmu tunda, kui kõik teised olid mures ja närvilised.
Usk on teistsuguse reaalsuse usaldamine keset tormi, sest meie suguvõsa Lunastaja valvab meid ja on meile ilmutanud, kuidas see lugu lõpeb. Mäejutluses Jeesuse räägitud õndsakskiitmised pakuvad taevast vaatenurka olukordadele, millesse maa peal satume. „Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse.“ (Matteuse 5:11) Õnnistatud siis, kui taga kiusatakse, laimatakse ja vääralt süüdistatakse? Ta jätkab: „Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid.“ (salm 12) Jeesus pakub teistsugust vaatenurka. Läbi aegade on Kristuse järelkäijaid tabanud vastuseis ja ebamugavus. Isegi sellised vanaaja suurmehed nagu Mooses, Eelija, Taavet ja Jeremija hüüdsid sageli meeleheites Jumala poole, kui nad pidid vaenlaste ja vastastega silmitsi seisma. Kuid nad said jõudu Jumalalt, uskudes, et nende katsumustel on suurem jumalik eesmärk ning et Tema ligiolu on nendega (võta hetk aega, et lugeda nende lugusid Kirjast heebrealastele 11. peatükist). Laimamine ja vastuseis tuleb vastu võtta rõõmsalt, sest meid on kutsutud olema inimkonna lunastusajaloos tunnistajad. Taevas ootab seda neilt, kes on usaldanud Kristuse teeneid, kas või äärmiste kannatusteni. Raskused ja võitlused kuuluvad selle elu tormide hulka, kuid Jeesus on pakkunud meile taeva vaatenurka: „Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud.“ (Johannese 16:33)
Minu vastus:
In English