Tema kuulutus

Avaldatud 16.4.2023, rubriik Päeva sõna

„Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad.“ Johannese 20:29

Rohkem kui kakskümmend aastat tagasi töötasin ärimaailmas. Uurisime koos töökaaslasega Piiblit ja ma mõistsin, kui raske on inimmõistusel uskuda midagi, mida ei saa näha. Me jõudsime uurimisega Jeesuses neitsist sündimiseni ja ta ütles umbes midagi sellist: „Kas tõesti? Kes seda veel usub?“ Vaimulikke asju tuleb mõista vaimulikult, mis tähendab, et Jumal on jätnud usu jaoks üsna palju ruumi: „veendumus selles, mida ei nähta.“ (Kiri heebrealastele 11:1, 1968)

Kui Jeesus ilmus pärast ülestõusmist jüngritele, ei olnud Toomas sellel kokkusaamisel kohal (Johannese 20:24). Teised jüngrid rääkisid talle erutatult: „Meie oleme näinud Issandat!“ (salm 25), aga Toomas oli skeptiline. Ta oli lojaalne, kuid pessimistlik jünger (vt Johannese 11:16; 14:5). Tema jaoks oli rist kõigest see, mida oligi oodata (Johannese 11:16). Nüüd nõudis ta visuaalset ja kinesteetilist tõendit (Luuka 20:25): ta usub ainult siis, kui saab Jeesust näha ja katsuda. Mitte keegi kogu Uues Testamendis ei esita uskumiseks suuremat nõudmist. Sellepärast saigi Toomasest uskmatuse musternäidis. Nägemine, mitte usk! Üks uskmatuse suuri varjukülgi on, et meie rõõm lükkub edasi! Toomas oleks võinud koos teistega rõõmustada, aga kuna ta keeldus uskumast, pidi ta ootama. Kaheksa päeva pärast ilmus Jeesus uuesti ja ütles Toomasele: „Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!“ (salm 27) Toomas oli ilmselt mõnda aega sõnatu, enne kui ütles: „Minu Issand ja minu Jumal!“ (salm 28) See on kõigis neljas evangeeliumis kõige sügavam tunnistus; keegi ei olnud kunagi Jeesuse poole niimoodi pöördunud. Toomas tegi ususammu ja hakkas uskuma, et Jeesus on Jumal (Johannese 1:1). Jeesus vastas oma viimase õndsakskiitmisega: „Kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad.“ (Johannese 20:29). Jeesus kuulutas meile õnnistuse! Nägemise tõttu uskumine ei pidanud enam olema võimalik, usk pidi olema ainus võimalus, sest Jeesus oli tõusmas taevasse. Pea meeles, et Jumal jätab alati ruumi usu jaoks ja õnnistab meid, kui me usume!
Minu vastus:

Jaga Facebookis