Ilmutusraamatu kolm esimest peatükki kujutavad Jeesust kõndimas seitsme kuldlambijala keskel, mis kujutavad Tema kogudust. Eelmisel kahel päeval uurisime seda suurepärast tõde, et Jumala kogudusena peame olema maailmale valguseks. Seega on templi lambijalad sobiv sümbol Jumala kogudusele. Vana Testamendi päevil paistis valgus templis küünlajalalt või lambijalalt.
Aga mis saab siis, kui lambijalg ei suuda oma ülesannet täita nii ustavalt kui peaks? Siis see eemaldatakse. Seepärast, nagu eile leidsime, kõrvaldati iisrael Jumala rahva seisundist Kristuse esimesel tulekul ning ülesanne Jumala valguseks olla anti kristlikule kogudusele. Sellest ajast alates on ajalugu olnud tunnistajaks paljudele üksteisele järgnenud kristlikele liikumistele, mis on peegeldanud Jumala valgust oma varajastel aastatel, kuid hiljem kaotanud selge ja piibelliku tunnistuse. Selle tulemusel nende „lambijalg“ eemaldati, kui kerkisid esile uued usupuhastusliikumised, mis püüdsid minna tagasi selgema arusaama juurde Jumala sõnumist Piiblis.
Adventism on üks sellistest usupuhastusliikumistest. Jumal on andnud meie kogudusele käsu kuulutada Ilmutuse 14:6–12 kirjapandud kolme ingli sõnumit „kõigile paganahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele“ enne suurt maapealset viljalõikust.
Seitsmenda päeva adventistidena peaksime palvetama täna ja igal hommikul, et Jumal aitaks meil olla ja jääda Talle ustavaks lambijalaks ning maailmale eredaks valguseks, nii et meie lambijalga ei peaks kõrvaldatama.
Millise õnnistuse on Jumal meile kinkinud, et võime elada Tema elu ja jagada Tema sõna teiste inimestega! Milline eesõigus on olla pigem valgus kui pimedus ja tuua õnnistust meid ümbritsevatele inimestele, isegi kuni maailma äärteni!
Issand, palun aita meie lambijalga!