MIDA ARMASTUS SUUDAB TEHA

Mitte ükski pilt ei suudaks seda ilu edasi anda. Siin on ilu, mida on võimatu uskuda. Veelgi majesteetlikum reaalsuses kui kuuldustes temast. Teda kutsutakse “Luuletuseks kivis.” Seistes peegeldava basseini ääres ja vaadates Taj Mahali, meenus mulle Shah Jahani lugu, mis oli kirja pandud nendesse valgetesse marmortahvlitesse. Ning ma hüüatasin: “See on miski, mida vaid armastus suudab teha!”

Kolmsada aastat tagasi valitses Shah Jahan tohutu suurt moslemi impeeriumi, mille pealinnaks oli Agra. Noore mehena, vaid 21-aastasena, armus ta kaunisse printsessi Arjumandi. Pärast abiellumist sai printsessist Jahani alaline saatja. Nad olid koos palees, sõjaväljal ja isegi 8 aastat eksiilis.

Kui Shah sai valitsejaks, siis hakkas ta oma abikaasat kutsuma Mumtaz Mahaliks – Palee Väljavalituks. Kuid siis suri Shah´i naine ootamatult ning ta mehe lein oli meeletu. Kuidas võiks ta küll jäädvustada tema mälestust? Kutsudes Ustad Isa, Pärsia auväärseima arhitekti, avaldas Shah Jahan talle oma soovi: “Tee see hoone sama ilus kui oli mu naine. Tee see sama õrnaks kui tema. Tee sellest tema ilu kuju ja hing.” Möödus 22 aastat. Viimaks sai Taj Mahal – Mahali kroon – valmis kõigi oma pooleldi läbipaistvate valgete kuplite ja õrnade minarettidega, mis kõrguvad massiivsel marmoralusel. Sees aga on marmoralusele asetatud Shah Jahani ja Mumtaz Mahali marmorkirstud, mida ümbritseb pitsisarnane alabastrist nikerdatud vahesein.

Inimlik armastus lõi Taj Mahali. Kuid suurim armastuselugu räägib aga sellest, mida suudab jumalik armastus. Jumala armastus ei püstitanud mitte marmormonumenti, vaid risti. Rist ei seisa küll enam püsti, kuid armastus püsib – püsib Jumala südames. Jeesuse käed saavad olema igaveseks mälestusmärgiks Tema armastusest. “Ta kätest väljuvad valgusekiired; ja seal on ta võimsuse loor.” Läbi kogu igaviku kannab Ta ristilöömise kui oma armastuse väljenduse märke. Jumala armastus võib muuta elu ja sellises muudetud elus on “Jumala armastus saanud täiuslikuks” (1Jh 2:5). Meie Temaga ühendatud elu saab Tema armastuse ausambaks; mitte marmorist, vaid lihast ja verest mälestusmärgiks.

Daniel R. Guild