See on päris muljet avaldav nimekiri. Kas sa oled seda kunagi hoolikalt uurinud? Mõne nime küljes on tegelikult silt. Näiteks Juudasel, kes lõpuks reetis Jeesuse ametivõimudele, kes saatsid Ta surma.
Kuid mingis mõttes on veel huvitavamad sildid lisatud Matteusele ja Siimonale. Kui esimest nimetatakse maksukogujaks (tölner), siis teist seloodiks. Kumbki neist pole keskmine inimene. Samuti ei määraks me kumbagi vaimulikutöösse.
Juudi maksukogujad olid üldiselt oma äriasjades õiglusest kaugel. Õigupoolest teenisid nad vihatud Rooma võimu marionettidena – nad olid juudid, kes kogusid makse vaenlase jaoks. Aga mis veelgi hullem, kogu „lisaraha“, mis neil õnnestus saada, läks nende suurtesse taskutesse. Ja nad hoolitsesid selle eest, et seda lisaraha oleks ohtralt. Kui inimene ei tahtnud maksta, siis oli alati kohal Rooma sõjavägi, kes oli omandanud võtted, et suurendada inimeste koostöövalmidust.
Tolle aja poliitilise skaala teises otsas oli seloot Siimon. Seloodid olid roomlaste vastu ja püüdsid terroristidena kukutada Iisraeli vihatud valitsejaid. Seloodi jaoks oli hea päev, kui ta sai astuda rahva hulka ning jätta oma pistoda roomlase või roomlastega koostöö tegija, nagu näiteks Matteuse, sisse.
Jeesuse väikese rühma ime oli, et selles olid mõlemad, nii seloot kui ka tölner. Kuid veel suurem ime on, et neljas evangeeliumis ei ole aruannet nende tüli kohta, nagu oli Peetruse, Johannese ja mõne teise vahel.
Ajalugu näitab ikka ja jälle, et Kristuse sõnum muudab inimeste südant ja elu tõeliselt. Ehtne kahetsus toob meeleparanduse ja uue elu Jeesuses, isegi surmavaenlaste hulgas.
Lisaõppetund on siin, et sa ei pea koguduses olema kõigiga ühel nõul, et nendega koostööd teha. Tegelikult kehtib vastupidine. Mida rohkem vaatepunkte on grupis, seda enam mooduseid leitakse jõudmiseks abi vajava maailmani.
In English