Nagu eelmisedki õndsakskiitmised, on ka see täielikus vastuolus sellega, mida maailm nimetab normaalseks. Maailm mõtleb jõu, enesekindluse, agressiivsuse ja vallutuse terminites. Kuid Jeesus tõstis esile sellised ebapopulaarsed iseloomuomadused, nagu vaesus vaimus, kurbus ja nüüd ka tasadus.
Jeesus on tõesti revolutsionääride revolutsionäär. Ta on pööranud valitseva kultuuri väärtussüsteemi tõeliselt peapeale.
Kristuse õpetuste radikaalsus vihjab Tema järgijate täiesti teistsugusele eluviisile. Pole juhus, et Jeesus viitas inimese kristlaseks saamisele kui uuesti sündimisele (Jh 3:3, 5). Või nagu Paulus ütleb: „kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud“ (2Kr 5:17).
Uuestisündinud kristlane kuulub hoopis teise kuningriiki kui ümberkaudne maailm ning kahjuks isegi suur osa kogudusest. Selle tulemusena on tal uued väärtushinnangud.
Jeesuse õpetus kolmandas õndsakskiitmises seisab taas vastu meie maailmale vastuvõetavale tarkusele. Tema sõnade järgi ei päri maad pealetükkivad, vägivaldsed, agressiivsed ega isekad inimesed. Vastupidi – maa pärijaiks on tasased, need, kes on mõistnud oma abitust (ning on seetõttu vaimus vaesed), kes on kurvastanud oma eksimuste pärast ning on otsustanud käia tasaste teel, kes lõpuks pärivad maa. Seda õpetust ei saa me lugeda ajalooraamatust ega päevalehest.
Kolmanda õndsakskiitmise sõnu ei tohiks lugeda kergekäeliselt. Need on sügavad ja läbitungivad sõnad, mille järgi elada on oma jõuga võimatu. Kui me uurime õndsakskiitmisi edasi, mõistame üha enam oma vajadust Püha Vaimu muutva väe järele oma elus.
Täna on meil vaja palvetada, et Jumal annaks meile arusaamist Jeesuse õpetustest ning ka jõudu, et nende järgi elada.
In English