ÜHETEISTKÜMNES SAMMAS - JEESUS, MEIE PIDEV TEEJUHT

Suundusime laenatud autosuvilas kogu perega – minu abikaasa, mina, meie poeg John ja tütar Mary – Mehhiko poole. Meie sihtpunktiks oli Guaymas, mis pidi olema maaliline väikelinn. Lõuna poole sõites pidime läbima suure kõrbe. Me ei olnud kõrbes veel kuigi kaugele jõudnudki, kui meie laenatud auto tegi krrrr, puhh, tnks, tððð!… Pöörasin tee servale ja peatasin auto. John ja mina ronisime välja ning vaatasime kapoti alla. Küünlad olid töökorras. Ka karburaatorisse tuli kütust. Olles segaduses, istusime mõnda aega ja ootasime, siis proovisime uuesti autot käivitada ja see õnnestus! Et olla kindel oma ohutuses, pöörasime otsa ringi ja sõitsime tagasi abi järele. Kuid tagasi sõites ei tõrkunud mootor ühelgi korral ning nii otsustasime siiski uuesti ümber pöörata ja taas Mehhiko poole suunduda.

Seegi kord ei jõudnud me kõrbes mitte kuigi kaugele, kui mootor jälle välja suri ja auto uuesti teeserval peatus. Üks mehhiklasest autojuht peatus, et meid aidata, kuid temagi ei suutnud mingit viga leida. Otsustasime siiski ümber pöörata ja lasta auto korralikult ära parandada. Tagasisõidul nurrus mootor pehmelt ega turtsunud kordagi. Mu tütar Mary vaatas mulle otsa ja ütles: “Isa, võib-olla Jumal ei taha, et me täna Guaymasse läheksime. Kas sa prooviksid veel see üks kord ringi pöörata?” Auto suri koheselt välja. Ma palvetasin: “Issand, me oleme valmis minema ükskõik kuhu Sa meid ka ei saadaks, kuid nagu Sa tead, soovisime me täna olla Mehhikos.”

Tagasi Kalifornia poole sõites nägime teel silti, mis osutas San Felipe linna poole, mis asus 90 miili kaugusel. Keerasime selle suunas ja auto sõitis kenasti kogu tee. Seadnud oma autosuvila ööbimiseks valmis, läksime natukeseks ajaks linnaserva jalutama. San Felipe asub ookeani ääres ja seal on suured liivaluited. Kuulsin teelt läheneva bagiauto häält. Sõiduk peatus ja kellegi hääl hüüdis: “Richards, mida sina siin teed? Kas sa jutlustad siinkandis? Saa tuttavaks mu sõbraga: ta on agnostik!” Ma ei olnud Duke’i näinud juba ülikooliajast peale. Ta oli seal koos ühe teise bagiauto-omanikust sõbraga ning kutsus meidki oma lõkke äärde.

Meie vestlus sel õhtul kaldus ka maailma olukorrale, Jumalale, elule ja Jeesusele. Ja siis ma mõistsin korraga, miks mu auto Mehhiko poole sõites töötamast keeldus. Nüüd olime seal, kuhu Jumal tahtis meid juhatada. Ta oli täitnud oma tõotuse: “Su käsi juhatab mind ja su parem käsi haarab minust kinni.” Jeesus lasi mul mõista: “Sa oled Minu oma ja Mina juhin sind, hoides sinust kõvasti kinni.”

H. M. S. Richards, Jr