Kristlase elu on pideva võitluse elu. On lahing ja edusammud. Iga kuulekus, iga ennastsalgav tegu, iga vapralt talutud katsumus, iga tagasitõrjutud kiusatus ja iga saavutatud võit on samm edasi igavese võidu poole.
Inimesel on lootust. Kristus ütleb: „Kes võidab, sellel ma lasen istuda koos minuga mu troonile, nagu minagi olen võitnud ning istunud oma Isaga tema troonile.“ (Ilmutuse 3:21) Aga ärgem unustagem, et pingutused, mille teeme oma jõuga, on täiesti väärtusetud. Meie jõud on nõrkus, meie arukus rumalus. Me võime võita üksnes suure Võitja nimel ja Tema jõus. Kui kiusatus tungib meile peale, kui ebakristlikud soovid nõuavad ülemvõimu, siis esitagem taevasele Isale Kristuse nimel innukas, pealekäiv palve. See toob jumaliku abi. Lunastaja nimel võime võidu saavutada.
Kui me patu patusust mõistes langeme abituna risti jalamile ning palume andestust ja jõudu, siis meie palvet kuuldakse ja see saab vastuse. Neist, kes esitavad oma palved Jumalale Kristuse nimel, ei pöörduta kunagi ära. Issand ütleb: „Kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja.“ (Johannese 6:37) „Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks.“ (Psalmid 102:17) Abi tuleb Temalt, kelle käes on kõik. Rahu, mille Ta saadab, kinnitab Tema armastust meie vastu.
Miski ei ole abitum, kuid ometi võitmatum kui inimene, kes tunneb oma tühisust ning loodab kõiges ristilöödud ja ülestõusnud Päästja teenetele. Jumal saadab kõik taeva inglid appi sellele, kes paneb kogu lootuse Kristusele, ega lase tal võitluses alla jääda.
Kui võtame Kristuse oma Teejuhiks, juhib Ta meid ohutult mööda kitsast rada. Tee võib olla konarlik ja vaevaline ning tõus järsk ja ohtlik; paremal ja vasakul võivad olla püünised. Kui me oleme väsinud ja igatseme puhkust, peame võib-olla edasi rügama; kui nõrkeme, peame võib-olla võitlema, aga kui Kristus on meie juht, siis on taevasse jõudmine kindel. − Signs of the Times, 29. oktoober 1902.
In English