Jumala abi on vaid palve kaugusel

Enamus meist tunnetab, et elu on viimastel aastatel muutunud liiga kiireks ja segaseks. Puudub stabiilsus, mida tajusime kindla riigikorra ajal. Iga uus valitsus toob uued suunad: muutuvad töötingimused, muutuvad kohustused ja võimalused; muutuvad palgad, muutub pensioniea alampiir, muutuvad toetused ja laenutingimused. Inimestel puudub kindlustunne. Hingamispäeval kokku saades küsime ikka traditsiooniliselt: „Kuidas sul läheb?” Kombekas vastus sellele oleks: „Tänan küsimast. Hästi läheb.” Kui sageli aga kuuleme sellist vastust tänapäeval? Vähe. Liigagi vähe. Enamasti ohatakse ja lisatakse juurde, et elan veel, aga mis elu see on. Kui vastaja ütleb, et tal läheb normaalselt või tavaliselt, siis see ongi juba hea. Vähemalt ei ole midagi halvemaks muutunud.

Kuidas peaks kristlane toimima tänapäeva maailmas? Lisaks igapäevastele toimetulekumuredele seisavad nii mõnedki pered silmitsi mitmete eetiliste ja sotsiaalsete küsimustega – teismeliste rasedus, eutanaasia, abordiküsimused, alkoholism ja vägivald, lahutused. See kõik on nii raske! Oluline on selle tohutu segaduse sees pidada selgelt meeles, et Jumalal on siiski kontroll kõige üle ja Ta otsib meiegi ajal selliseid kangelasi, nagu oli Gideon. 1200 aastat enne Kristust olid iisraellased pöördunud ära Jumalast ja langenud rändrahvaste võimu alla, kes elasid nende kodudes ja röövisid nende saagi. Kui iisraellaste raske elu jõudis nii sügavale, et nad varjasid end koobastes nagu loomad, tõusis nende südameist taas appikarje Jumala poole. Jumal kuulis neid ja sekkus asjade käiku, saates neile uue kangelase – Gideoni. Kui meiegi palvetaksime Jumala poole vähemalt sama palju, nagu me kaebame oma raske olukorra üle, siis ma usun, et Jumala abi ei ole sugugi mitte väga kaugel. Ta saadab oma ingli meiegi juurde, et julgustavalt öelda, kui tublid me oleme.

Karin Lukk