KÕIK SÕLTUB JEESUSEST – 1. OSA

Kõik sõltub Jeesusest. Kui me võtame vastu Tema pääste pakkumise, siis on meil igavene elu. Aga kui me selle tagasi lükkame, siis ei saa me igavest elu. Mõned küsivad: „Aga, kuidas on nende miljonite inimestega, kes ei tea Jeesusest?“ Ärge muretsege nende pärast. Kui need, kes ei ole kunagi evangeeliumi kuulnud ja, kellel ei ole "käsku, ometi loomu poolest täidavad käsu nõudeid, siis ilma käsuta olles on nad ise enesele käsuks“ (Rm. 2:14).

Jumal ei pea inimesi vastutavaks nende asjade eest, mida nad ei tea ja, mida neil pole võimalik olnud teada saada. Ta ei kohtle neid samadel alustel kui neid, kes tunnevad evangeeliumit. Kõigil inimestel on mingi arusaamine vastutusest, sest Jeesus on „tõeline valgus, mis valgustab iga inimest“ (Jh. 1:9). Igal mehel ja naisel, igal poisil ja tüdrukul on mingi valgus. Neil, kes teavad Jumala tahet ja siiski eksivad selle vastu, on suurem vastutus ja nad peavad rohkem kannatama. Need, kes teavad vähem, peavad ka vähem kannatama (Lk. 12:47, 48). Jumal, kes loeb meie südant, teab meist kõike.

Need, kes elasid enne risti, päästetakse samal viisil nagu need, kes elavad peale risti – Jumala armust. Jumalal ei ole kunagi mingit teistsugust päästeteed olnud. „Arm“ ei ole muud välistavalt Uue Testamendi sõna. „Aga Noa leidis armu Issanda silmis“ (1. Mo. 6:8). Ta oli „selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust“ (He. 11:7). Süütu talle ohverdamisega väljendasid vana aja inimesed oma usku tulevasse Lunastajasse. Veritsev tall sümboliseeris usku Jeesusesse, Jumala Talle, „kes kannab ära maailma patu“ (Jh. 1:29).

Me ei tohi kunagi lõpetada rääkimist Jeesusest ristil. Oma ohvriga avas Ta meile taeva väravad. Surres seal patuste eest, tõi Ta rahu meie südamesse rahutus maailmas. „Kellel on Jumala Poeg, sellel on elu; kellel ei ole Jumala Poega, sellel pole elu.“ Kõik sõltub Jeesusest! HMSR