Kas oled araks tehtud ja väsinud? I

Järjest enam räägitakse sellisest sõnaühendist nagu vaimulik väsimus. Mis on vaimulik väsimus? Kas see on kristlaste seas uus mõiste või pole selline seisund Kristuse järelkäijate elus üldse võimalik? Millest tekib vaimulik väsimus? Kas sellest rääkimine tähendaks tunnistada oma usunõrkusest?

Sattusin hiljuti lugema raamatut, mille autor kirjeldab isiklikke läbielusid koonduslaagris. Vaid vähesed tulid sealt põrgust eluga tagasi. Kõiki neid, kes siiski suutsid nendes ebainimlikes tingimustes ellu ja sealjuures veel inimesteks jääda (kui terveks füüsiliselt või vaimselt, on iseasi), ühendas üks peamine jõuallikas – usk. Usk hoidis hõõgvel elulootuse ja armastuse, armastuse kodumaa ja omaste vastu, kes maha jäid. Autor, kes juba enne koonduslaagrisse sattumist oli töötanud meditsiinis ja omas psühholoogi kutset, kirjeldab, kuidas laagrielu esimestest hetkedest peale hakkas tööle vangide psühholoogiline mõjutamine nende tahte murdmiseks kõikvõimalikel meetoditel. Ka igasugune jätkuv füüsiline kurnamine paneb inimtahte äärmiselt karmi olukorda. Saatan teab, et kui inimene muutub araks, on ta järgmisel hetkel samahästi kui surnud, sest tal puudub tahe võidelda. Meie tahe on ainuke pinnas, kuhu mitte keegi ilma meilt luba küsimata siseneda ei tohi. Just seetõttu püüabki Saatan teha kõik, et meie tahet arakstegemisega murda. Ilmutusraamatki mainib argasid esimesena, keda tulejärve heidetakse (Ilm 21:8). Ilmselt pole see juhuslik, kuna inimene, keda on muudetud araks, on nagu laev ilma tüürita tormisel merel. Temast pole kasu kellelegi, pigem veab ta ka teised endaga märga hauda kaasa. Tundub, et tänapäeval töötab Saatan koguduse vastu sama strateegiaga. Argus koguduses tähendab probleemide ja vajaduste eitamist, nende eest põgenemist, mitte lahendamist, endassetõmbumist, kildkondasid, pealiskaudsust. Piibel ütleb, et armastus koguduses jaheneb ülekohtu tõttu, mis maad võtab (Mt 24:12). Lahendamata küsimused on nagu katuse läbitilkumine, mida ei saa parandada. See toobki endaga kaasa väsimuse, apaatsuse, lootusetuse, tüdimuse ja allaandmise, mis kõik omakorda väljendub inimsuhetes. Väidetavalt on uurimuste kohaselt kogudusest lahkunute seas üle 90% inimestest lahkunud just inimsuhetes tekkinud pingete tõttu. Olgu põhjused millised tahes, kuid protsent räägib iseenda eest ja vägagi tõsist keelt. See näitab, et midagi väga olulist peab meie suhetes muutuma!

Aili Valb