MEIE UUS ELU KRISTUSESSE

Üks poisike vaatas üksisilmi suurt maali ristilöömisest. Lähedalseisev mees tegi näo nagu ta ei teaks, mida on maalil kujutatud.

“Millest see maal räägib?” küsis mees.

“Kas teie ei tea?” imestas poisike. “Siin on Jeesus ristil, kui Ta suri meie pattude eest.”

“Ah sedaviisi,” ütles mees ja astus edasi.

Poiss jooksis talle järele ja hüüatas ühe hingetõmbega: “Härra, ma tahtsin teile öelda, et Ta elab nüüd!”

Kirjas roomlastele, esimeses viies peatükis, naelutab Paulus meie silme ette risti tähenduse. Siis, peatükkides 6–8, ruttab ta pöörama meie tähelepanu ülestõusnud, elavale Kristusele uskliku kogemuses. Selle poisikese sarnaselt hüüatab Paulus: “Härra, ma tahtsin teile öelda, et Ta elab nüüd!”

Peatükkides 1–5 õpetab Paulus ka,et õigus tuleneb mitte käsu- pidamisest või millestki muust, mida teeme, vaid üksnes usust. See on armuand Jumalalt. Järgnevalt teeb Paulus peatükkides 6 – 8 kristallselgeks, et kui saame kristlasteks, peame me “arvama” endid “elavat Jumalale Kristuses Jeesuses”.

Paulus kasutab Kirjas roomlastele esimest korda väljendit “Kristuses” meie tänases salmis. Ta kirjeldab elu “Kristuses” täielikult uue olemasoluna, uute sihtide, püüdluste, motiivide ja võimalustega teenida. Muutus, mille Jumal teeb inimeses, kes on “Kristuses”, on elumuutev armuime.

Kuidas tuleb esile selline elujõuline side? Olles “ühendatud” Kristusega (Ro 6,5). Kuidas moodustub meie ühtsus Kristusega? Pookimine ühendab pookeoksa puuga. Pookeoks ja puu kasvavad kokku ja pookeoksast saab viljakandev haru. Kui kristlane ühineb Kristusega, kasvavad nad kokku. Kristusega ühendatud elu kaudu saame me nagu Tema. Ja me kanname vilja Tema auks, “õiguse” vilja “pühitsuse jaoks”(salm 19).



Daniel R. Guild