Need, kes armastavad Jeesust ning on kurvastanud enda ja koguduse ning maailma pattude pärast, saavad lohutatud mitmes järgus. Praegune lohutus on kättesaadav pattude andestamise ja Jumala perekonda vastuvõtmise näol. Tulevikus toob lohutust Jeesuse teine tulek ja ülestõusmine. Ja Piibli tõotustes taeva ja uue maa kohta on igavene lohutus.
„Meie ootame aga,“ kirjutas Peetrus, „tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus“ (2Pt 3:13). Elu uuel maal on ülim lootus ja ülim lohutus neile, kes kurvastavad patu ja selle tagajärgede pärast praegusel maisel ajastul.
Uueksloodud maal pakutakse pühadele nende igaveses kodus ülimat lohutust. Ilmutusraamatu autor kirjeldab lohutust, mida pakutakse Jeesuse järgijaile, sõnadega: „Tema pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam, sest endine on möödunud“ (Ilm 21:4).
„Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse“ (Mt 5:4). Ma ei tea, mida sina mõtled, kuid minul tekib neid tõotusi lugedes tahtmine oma asjad Jumalaga korda seada. Mul tekib tahtmine seada oma elus esikohale pääsemine Jumala kuningriiki.
Jumal pole jätnud meid omapead. Ja see on hea, sest me oleme abitud, lootuse kaotanud ning vaimus vaesed. Mõistes oma olukorda, tekib meis kurbus pattude ja patuse maailma pärast. Kuid kurvastamine ei tähenda veel lõppu. See on vaid asja negatiivne külg. Palju paremaks muutub kõik siis, kui tunneme nälga ja janu Jumala järele.
Issand, aita mul täna paremini mõista enda ja kogu maailma lootusetut olukorda! Ma ootan kogu südamest Sinu kuningriigi tulekut. Ma ootan taeva ja uue maa rõõme kõigest hingest. Aita mul jõuda Sinule üha lähemale! Aamen.