Kas teil on juhtunud nii, et on vaja kuskile jõuda, aga siis tuleb ootamatu takistus ette? Sihtpunkti kindlasti enam õigeks ajaks ei jõua ja kas üldse jõuab. Kõike võib juhtuda: autol läheb kumm katki, bussist jääd maha või magad hoopis sisse. Kuidas sellises olukorras toimida? Mina olen ikka hakanud pabistama ning vahel lähen ka pisut närvi, sest olen lubanud jõuda õigeks ajaks ja nüüd ei täida oma lubadust.
Sellises olukorras tuleb mul alati meelde kunagise keemiaõpetaja läbielu, käisin siis 7. klassis. Ta rääkis selle loo, pisar silmil, sest just alles hommikul oli see kõik juhtunud. Tema abikaasa pidi sõitma eelmisel õhtu Stockholmi, alguses autoga Tallinna ja siis sealt laevaga edasi. Kuid mitte kaugel kodust hakkas auto jukerdama ja sellega ei olnud võimalik Tallinnasse sõita. Ta pidi tagasi koju pöörduma. Hommikul kuulsid nad koos abikaasaga raadiost, et seesama laev, mille peale mees pidi jõudma, läks põhja koos 852 inimesega (see number selgus muidugi palju hiljem). Sel momendil olid nad mõlemad õnnelikud oma katkise auto üle, teda oli päästetud. Ma ei tea, missugune oli selle mehe suhe Jumalaga, aga fakt on see, et Jumalal oli temaga plaan.
Nende kahe inimese kogemust võin mina aastaid hiljem alati meenutada ja sellest õppida. Vahel muidugi juhtuvad asjad sellepärast, et olen jätnud midagi tegemata, või hoopis laiskusest. Aga kindlasti pannakse meie teele takistusi, et meid õnnetuste eest kaitsta. Alati palume ju, et Taevaisa kaitseks meid. Siis peaks ka usaldama, peatuma ja kuulama, mida Ta tahab meile öelda. Muidugi, närvitseda ja pabistada on kergem kui rahulikuks jääda. Siiski, kui hoolega järele mõelda, sa oled ju usaldanud ennast Jumala kätte, milleks siis veel paanitseda.
Jumal, palun näita mulle, missugune on Sinu plaan minu elu jaoks täna.
Marge Valb
In English