Tähendamissõna keemiaravist. Siin ja igavesti

Avaldatud 14.12.2011, rubriik Päeva sõna

„Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal! Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele; millal ma tulen ja näen Jumala palet?” (Ps 42:2, 3)

Istun Vallikraavis onkoloogiakliiniku hämaras ooteruumis. Seinaäärsetel toolidel istuvad reas tõsiste nägudega inimesed. Rohkem on üle keskea naisi, aga sekka ka mehi ja nooremaid inimesi. Mõni on kehvasti riides, mõni päris kaasaegselt, mõne riietus reedab tagasihoidlikku maakodu. Mõnigi on parukaga, mõni turris siilisoenguga. Kõik ootavad arsti vastuvõtule... ja mina olen nende kõigiga samas reas. Miks mina siin pean olema? Mul on ju nüüd kõik korras! Aga … ma olen ju vähihaige ... kuigi ravitud … vähemalt olin kunagi, aastate eest ... ja sellepärast kuulun ma nende kõigiga ühte ritta.

Olen siin maailmas koos kõigi teiste inimestega. Olen patune nagu kõik siin maailmas. Aga ma olen lunastatud inimene. Au ja kiitus, tänu ja austus suurele Jumalale!

Kui meie maised arstid tunnevad mõnikord võimetust patsiente aidata, võime siiski olla kindlad, et Suur Arst ei jää millegagi hätta. Tema on kõikvõimas ja täiuslik! Tema mõtted, mis on kõrgemad kui taevad, ei piirdu meie väikse maailmaga. Tema näeb meid suurel pildil, mis on Tema pilgu ees avatud nii mineviku kui ka tuleviku poole, ning kuna Ta meid armastab, juhib Ta meie elu kuni päevani, mil saame olla alati koos. Selles on ülistuse ja jumalakummardamise mõte!

„Tänagem Jumalat helgete piltide eest, mida Ta on meile näidanud. Kogugem kokku õnnistatud tõendid Tema armastusest, et need seisaksid meil alati silme ees: Jumala Poeg, kes jätab oma Isa trooni, katab oma jumalikkuse inimlikkusega, et päästa inimest Saatana võimu alt; Tema võit meie heaks, mis avab inimestele taeva, paljastades inimsilmale vastuvõtusaali, kus Jumal ilmutab oma kirkust; langenud inimkond, üles tõstetud viletsuse kuristikust, kuhu patt oli ta paisanud, ja taas ühendusse toodud lõpmatu Jumalaga, läbi teinud jumaliku proovi usus meie Lunastajasse, riietatud Kristuse õigusega, ülendatud Tema trooni ees. Need on pildid, mille üle Jumal tahab, et me mõtiskleksime.” („Tee Kristuse juurde”, lk 88).

Jumal, Looja, Lunastaja, usaldan kõiges Sind! Soovin olla koos Sinuga … siin ja igavesti!

Edna Tuvi

Jaga Facebookis