Kui meenutate, et Kristus tasus teie ja teiste lunastushinna oma verega, ajendab see teid püüdma Tema õiguse eredaid kiiri, et heita neid ümbritsevate inimeste teele. Te ei tohi vaadata tulevikku ja mõelda, et kunagi kauges tulevikus saate pühaks; just praegu peate saama tõega pühitsetud. Prohvet manitseb: „Otsige Issandat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal! Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted ning pöördugu Issanda poole, siis halastab tema ta peale; ja meie Jumala poole, sest tema annab palju andeks.“ (Jesaja 55:6, 7) Ja Jeesus ütles: „Vaid te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad … ilmamaa äärteni.“ (Apostlite teod 1:8)
Me peame Püha Vaimu vastu võtma. Meil on olnud arusaam, et see Jumala and ei ole selliste inimeste jaoks nagu meie, et Püha Vaimu and on liiga püha, liiga kõrge meie jaoks, kuid Püha Vaim on Lohutaja, kelle Kristus oma jüngritele tõotas ja kes pidi meenutama neile kõike, mida Ta oli neile öelnud. Lõpetagem siis endale vaatamine ning vaadakem Temale, kellelt tuleb kõik hea. Keegi ei saa ennast paremaks teha, vaid me peame tulema Jeesuse juurde sellisena, nagu oleme, igatsema saada puhtaks igast patu plekist ja laigust ning võtma vastu Püha Vaimu anni. Me ei tohi Tema halastuses kahelda ega öelda: „Ma ei tea, kas ma saan päästetud või mitte.“ Peame haarama elavas usus Tema tõotusest kinni, sest Ta on öelnud: „Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks.“
Me peame olema Kristuse tunnistajad ja peegeldama teistele seda valgust, mida Issand lubab meie peale paista. Peame olema nagu ustavad sõdurid, kes marsivad Vürst Immaanueli verega määritud lipu all. − The Signs of the Times, 4. aprill 1892.
In English