Mõtted tänaseks
Kuningas Joosafat oli üks Juuda headest kuningatest. 2. Ajaraamatu autor pöörab temale palju tähelepanu. „Ta käis oma isa Taaveti varasematel teedel … ja käis tema [Jumala] käskude järgi ega teinud nagu Iisrael.“ (2. Aja 17:3, 4) See on muuseas miski, mida näeme kogu aeg – Iisraeli ja Juuda „heade“ kuningate tegusid kirjeldatakse palju üksikasjalikumalt kui „kurjade“ kuningate omi. Põhjus on Piibli ajaloo eriline perspektiiv, kus poliitiline tähtsus ei ole kõige olulisem tegur.
Möödaminnes viidatakse 1. Kuningate 22:48−50 üht Joosafati väga erilist projekti. Pärast seda kui ta oli astunud „ühendusse Iisraeli kuninga Ahasjaga, kes tegi õelat tööd“ (2. Aja 20:35−37), ehitas ta laevastiku Oofirist kulda tooma, kuid see ebaõnnestus, kui laevad esimesel reisil hukkusid. Kas tegemist oli lihtsalt halva õnne või kehva ehitustööga, nagu on ajaloos juhtunud – näiteks siis, kui Rootsi uus sõjalaev Vasa seilas 1628. aastal Stockholmist välja ja uppus peaaegu kohe? Ei, Joosafat oli saanud prohvetikuulutuse, mis ütles, et Issand „purustab tema töö (laevastiku)“, sest tal olid sidemed jumalakarmatu Ahasjaga (2. Aja 20:35−37). See oli „hea“ kuninga Joosafati tume lehekülg ajalooraamatutes.
Liiga sageli leiavad inimesed, kes soovivad Jumalat teenida, et nende elus on hetki, mil nad komistavad. Me ei tea, mis juhtus Joosafatiga tema elu lõpuperioodil, kuid me teame, et Jumal andestab ja on halastaja ning see kehtib ka selle „hea“ kuninga kohta.
Minu palve
Hoia mind, Issand, alustamast projekte, millel ei ole Sinu heakskiitu! Aita mul kuulata Sinu Vaimu häält!