Mõni aasta tagasi tähistasime mu vanemate viiekümnendat pulma-aastapäeva ja see oli väga rõõmus sündmus. Peosaali sissepääsu juures oli üleval näitus, kus muu hulgas olid pulmakingitused ja mu ema pulmakleit. Pulmafotodel nägi mu ema tõeliselt vapustav välja ja isa silmis oli kirikust lahkudes säde, nagu öeldes: „Tänasest on ta täielikult minu oma!“
Kas suudad ette kujutada, mida me tunneme, kui kohtume viimaks meie taevase Peigmehega, kes andis meie eest oma elu? Kas suudad ette kujutada, kui väga soovib Jeesus meid koju viia? Et anda täielikumat arusaama Pühakirjas toodud abielukujundile seoses Jeesuse ja Tema koguduse lõpliku kokkusaamisega, aitab dr Ranko Stefanovic meil mõista esimese sajandi pulma: „Heebrea pulm algas tavaliselt kihlusega pruudi isakodus, kus peigmees maksis lunaraha. Pärast seda peeti neid abikaasadeks. Seejärel naasis peigmees oma isakoju, et valmistada koht, kus ta oma pruudiga elama hakkab. Selleks ajaks jäi pruut oma isakoju ja valmistus pulmapeoks. Kui nii elukoht kui ka pruut olid valmis, tuli peigmees tagasi, et viia pruut oma isakoju, kus toimus pulmatseremoonia (vrd Matteuse 25:1−10).“* Kuid erinevalt tavalistest pulmadest teeb Tall, kes on Peigmees, selles viimases pulmas pruudi jaoks kõik ise: Temast saab lunahind, kui Ta loobub pruudi pärast oma elust. Ta peseb pruudi puhtaks. Ta muretseb pruudile valge kleidi. Ta teeb kõik! Pruut armastab Teda lihtsalt vastu, sest Peigmees armastas teda enne, ning ta vannub oma Armastatule truudust. Vaata kõike, mida Ta on teinud, et pruut valmis oleks: „Kristus on armastanud kogudust ja loovutanud iseenese tema eest, et teda pühitseda, olles ta puhastanud vees pesemisega sõna läbi, et kogudust iseenda ette seada kirkana.“ (Kiri efeslastele 5:25−27) Sa oled armastatud! Jeesus ei jõua ära oodata, mil saaks sind koju viia!
Minu vastus:
* Ranko Stefanovic, „Revelation of Jesus Christ“, 2. tr (Berrien Springs, MI: Andrews University Press, 2009), 553.
In English