Kas me ei peaks õiguse abil oma patud kõrvaldama ning hoidma vestluse taevasel tasemel, kust me ootame oma Päästjat? Kas me ei peaks rääkima oma Päästjast, kuni selline vestlus muutub meie jaoks loomulikuks? Kui me ei suuna oma vestlust õigesti, ei näe me Jumala päästet. Saatan võtab südame enda valdusesse ning me muutume labaseks ja sensuaalseks. Tõstkem oma mõtted kõrgele ja mõtelgem tõeliselt väärtuslikele asjadele, et saada siin haridus, mis on väärt ka tulevases maailmas. Kas ei peaks me otsima Issandat innukalt, kahetsema oma tagasilangemist, kurvastama, et oleme Tema Sõna hooletusse jätnud, et me ei tunne tõde paremini, ning pöörduma kogu südamega Tema poole, et Ta võiks meid tervendada ja heldelt armastada? Astugem täna see samm taeva poole. …
Hiline vihm peab Jumala rahvale langema. Võimas ingel tuleb taevast ja kogu maa saab tema hiilgusest valgustatud. Kas oleme valmis võtma osa kolmanda ingli aulisest tööst? Kas meie astjad on valmis taevast kastet vastu võtma? Kas meil on südames rikutus ja patt? Kui jah, siis puhastagem hingetempel ja valmistugem hilise vihma hoogudeks. Kosutus Issanda juurest ei tule rüvedusega täidetud südamesse. Aidaku Jumal meil iseendale surra, et Kristus, au lootus, saaks sisse tulla!
Mul peab Jumala Vaim südames olema. Ma ei saa minna välja tegema suurt Jumala tööd, kui minu hinges ei ole Püha Vaim. „Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal!“ (Psalmid 42:2) Kohtupäev on ootamas. Oh et me võiks oma iseloomu rüü puhtaks pesta ja Talle veres valgeks teha! − The Review and Herald, 21. aprill 1891.
In English